Sankt Gallen. Cluny uuendusliikumine. Franciscus. Dominicus. Tsistertlased. Kloostrite raamatukogude töökorraldus. KESKAJA RAAMATUKOGUD Piiskopkonnad. Katedraalid. Esztergomi katedraal. Toomkirikud. Toomkapiitlid. Toomskolastik. Toomkoolid. Vana-Liivimaa. LINNAD Francesco Petrarca / Libri mei / Veneetsia Püha Markuse katedraal Giovanni Boccaccio / Santo Spirito kl. Niccolo de Niccoli Firenze Püha Markuse kl Poggio Bracciolini komplekteerimine Biblioteca Laurenziana Antonio Magliabechi LINNAD Matthias Hunyadi I Bibliotheca Corviniana, abiks Beatrix Vatikani raamatukogu Richard de Bury Philobiblon ehk raamatuarmastusest. Vana-Liivimaa. Dokumentide erinevad tüübid. Halduslikud institutsioonid. ÜLIKOOLIDE RAAMATUKOGUD 12.-17. SAJANDINI Ülikoolide tekkimise eeldused. Varasemad ülikoolid. Bologna (1119, 1158 põhikiri). Salerno. Pariis, Oxford, Cambridge, Salamanca, Padua, Napoli, Praha, Krakov, Viin, Erfurt,
48 17.10.2011 Interjöör · Väljendusjõulisuse kasv (nii maalikunsti kui ka plastika abil: sambad, nikerdportaalid, kaminad) · Maalingutega asuti ruumi illusoorselt muutma: dramaatiliselt avanev sein · Maalitud tekstiiliimitatsioon · Lae dekoreerimine · Ornament muutub fantaasiaküllaseks · Värvid ebaloomulikult kirkad Michelangelo Biblioteca Laurenziana Firenzes. Trepikoda. Alust. 1523 49 17.10.2011 Palazzo del Te lagi (1526-35) 50 17.10.2011 Villa Giulia Vatikan (1558-62) Villa Farnese (1559--75) 51 17.10.2011 52 17.10.2011 53 17.10.2011 54 17.10.2011 55
Michelangelo Buanarrotti (1475-1564)- ta ei loonud mitte niivõrd ruume kuivõrd kujundas seinu ja pindu.Tegeles palju arhitektooniliste plaanidega Püha Peetri kiriku kuppel peateos. Linnaehituslikult tõi Michelangelo käiku esindusliku linnaväljaku Kapitooliumi künkale kavandas ta tähtsamaid riigiasutusi koondava, kolmest küljest hoonetega suletud, ühest küljest trepiga piiratud keskse monumendiga Kapitooliumi väljaku (Piazza delCampidoglio, 1538-1650). Laurenziana raamatukogu Firenzes Medici kabel Kapitooliumi väljak. KÕRGRENESANSSI SUURED MEISTRID Kõrgrenessansi maalikunstis oli oluline tervikliku ja harmoonilise kompositsiooni loomine. Üksikasjad mitte üksikasjade pärast nagu 15.sajandil vaid sisemise põhjendatuse pärast, samuti harmoonia pildi terviku ja detailide vahel. Üks kõrgrenesanssi suurmeistreid oli Leonardo da Vinci (1452-1519) Kõrgrenessansi kõige tüüpilisem ja kõige täiuslikum esindaja- just nii saab tema kohta
(14751564) (Aristotelese, Horatiuse Andrea Palladio ,,Luulekunstist") (15081580) Vähem tähtsad Terentius, Euripides, Renessanss: arhitektuur Sophokles (Aischylos mitte) Rooma Peetri kirik (Bramante, Varaseim teadaolev rahvuskeeles: Michelangelo) 1471 (it) Renessanss: arhitektuur Biblioteca Medicea Laurenziana Inglise renessanssdraama (Michelangelo) William Shakespeare (15641616) Renessanss: skulptuur Thomas Kyd (155894) Donatello ehk Christoper Marlowe Donato di Niccolò (1564-93) di Betto Bardi Ben Jonson (15721637) (13661466) Taavet (Donatello) Taavet William Shakespeare
annaabi.ee 
