10. august on lauritsapäev. Sel päeval 258. aastal suri märtrisurma püha Laurentius. Lisaks diakon Laurentiusele hukati neil päevil veel üheksa kristlikku vaimulikku, teiste hulgas paavst Sixtus II. Laurentius piinati surnuks põletusrestil. Seetõttu kujuneski temast kõigi tulega seotud ametimeeste (pagarid, kokad, söepõletajad, klaasipuhujad) kaitsepühak, temalt loodeti abi tuleõnnetusete, põletushaavade ja palaviku korral. Laurentiuse kaitse all on ka kõik vaesed ja raamatukoguhoidjad. Laurentiuse nimega on seotud hulgaliselt legende. Väidetavalt tuleb ta igal reedel paradiisist,
Huvitavat: Alessandro di Mariano Filipepi ja ta vennad said hüüdnime Botticelli, mis tähendab itaalia keeles ,,väikesed tünnid", seda vanema venna järgi. Vanem vend oli edukas ärimees ja kauples kaubatünnidega. Hüüdnimi viitas pigem jõukusele kui figuurile. Nagu mitmed teisedki renessansikunstnikud, oli ka Botticelli osav mängima vihjetega sõnas ja pildis. Maalil ,,Kevad" Venuse ja Mercuriuse riiete lõõmav toon võib vihjata pühale Laurentiusele, kes põletati (vihje nimele 'Lorenzo'); ümmargused kuldsed viljad viitavad kuldsetele ringidele Medicite perekonna vapil. Mercurius hoiab käes heeroldikeppi caduceus't, mis on arstide sümbol (nimi Medici tähendab 'arsti'). Nagu kõigil renessansiaegsetel kunstnikel, oli ka Botticellil oma ateljee, mida tunti 'logelejate akadeemia' nime all. Nimi viitab sellele, et Botticelli võis ka ise loomuldasa laisk olla.