glaukoniiti. karbonatiseerumise ja sulfaadistumise teel ekvaatori poole -tekivad anoksilistes tingimustes - hapniku tekivad neist mitmesugused hüdroksiidid, - Hilis-ordoviitsiumis põrkus Avalonia mandriga vaesus, merepõhjades Rauaoiidid saavad tekkida vaid vulkaanilisest karbonaadid, sulfaadid ja savimineraalid. - Devonis põrkus Laurentiaga ning moodustas tuhast. Glaukoniit on rohekat värvi, esineb sageli Kerglahustuvad leelis- ja leelismuldmetallide Eurameerika 11. Miks Eesti settekivimite teradena, keerulise koostisega silikaatne raua-
avaselfi, ülemineku ja süvavee setteid. Ajastu alguses valitsesid väga muutlikud tingimused meri kord madaldus ja kord sügavnes. Alguses kui sügavnes tekkisid sügavaveelised merglid või mergelsavid, kui aga madaldus, asendusid merglid puhaste lubjakividega. Siluri ajastu keskel aeglustus Baltika mandri liikumine põhja, kuna ta põrkas kokku Laurentiaga. Sellest ajast peale hakkas meri lõplikult taanduma edela suunas. Mere taandumiste aegu tekkisid väga madala vee setendid, nagu Rootsiküla lademe laguunidolomiidid, milles on jälgitavad kuivalõhed ja kus leidub mageveeliste eurüpteriididde ja lõuatute kivistisi. Tuli ette ka mere pealetunge, kuid Siluri lõpuks taandus meri meie alalt täielikult. Siluri ladestus leidub palju kivistunud koralle, mida nim. biohermideks
annaabi.ee 
