cd := 0.50 tuuletakistus kg 330 0.001 -5 b e := 330 b e := = 9.167 × 10 kW s 3600 - 5 kg b e := 9.167 × 10 Kütuse erikulu kW s Auto kabariidid B := 1.846m Laius H := 1.468m Kõrgus 2 A := 0.8 B H = 2.168 m lauppinna pindala m := 1620kg Auto mass km v := 90 liikumiskiirus hr a := 0 kiirendus B r := 0 pidurdus takistus, kehtib juhul kui on veos või haagis := 0 Tõusunurk, tegemist on rõhtsa asfaltteega 3. Leian kütuse erikulu (l/100 km) normaaltingimustel. 1 2
tingimustega. Mootori effektiivvõimsus Pe := 92 kW Pe ma := 1730 kg Auto mass := 0.88 Liikumistee haardetegur := 0.013 Veeretakistus kg := 1.202 Õhutihedus 3 m M := 190 N m Mootori moment 4200 rpm juures Auto lauppinna pindala H := 1.801m kõrgus laius B := 1.435 m 2 A := 0.8 H B = 2.068 m Õhutakistustegur cd := 0.4 2 Õhutakistus ( ) ( FL v , v0 := 0.5 cd A v + v0 ) Mäetakistus Kaldenurk := 0 deg FSt := ma g sin( ) Inertsi koefitsent
AUTO LIIKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID Auto liikumisele avaldavad takistust: 1. Rataste veeretakistus. See on suhteliselt väike ja püsiv suurus. 2. Inertsitakistus.Tekib auto kiirendamisel ja sõltub auto massist. 3. Õhutakistus. See suureneb ruutsõltuvuses auto kiirusest. Teatud kiirusel on õhutakistus nii suur, et auto veojõud seda enam ületada ei jõua ning see ongi auto piirkiiruseks.Peale selle sõltub õhutakistus ka auto lauppinna suurusest ja voolujoonelisusest. 4. Tõusutakistus. See tekib auto liikumisel tõusul ja sõltub tõusunurgast ning auto massist. Auto saab liikuda tingimusel, et veojõud on suurem takistusjõudude summast. Auto kineetiline energia: Liikuva eseme kineetiline energia sõltub eseme massist ja kiirusest. Energia kasvab ruutsõltuvuses kiirusest. Näiteks auto otsasõidu energia kiirusel 50 km/h võrdub tema kukkumisega kolmekorruselise maja kõrguselt, kiirusel 120 km/h aga juba 18
annaabi.ee 
