Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"laulvuse" - 3 õppematerjali

Renessanss
2
docx

Renessanss

Muusikas kujunes välja uus kõlaideaal, meloodiline variatsioon ja simulataanne komponeerimismeetod, kus kõik teose hääled ja osad korraga luuakse. 15.-16. sajandi vahetusel leiutatud nooditrüki tehnika muutis laiatarbelise seltskonnamuusika üha olulisemaks. Kujunes välja Guillaume Dufay stiil: palju ringi reisinud õpetlasena ühendas ta prantsuse kompositsioonitehnika, inglise kõlataju, itaalia luulevormide klassikalised mõõdusuhted, selge liigenduse ja meelelise laulvuse. Renessansiajastul hakati jumalateenistuseks loodud muusikat esitama kontsertmuusikana. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper „Daphne“ etendus 1598. aastal. Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, siis renessansiajastul hakati laulu- ja tantsupalu esitama ka ainult pillidel. See viis olemasolevate pillide täiustamisele ning ka uute pillide leiutamisele. Olulisi täiustusi tehti orelile. Keelpillidest loodi 16

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Viiul
9
docx

Viiul

sõrmlaua lähedalt (sul tasto), roobi lähedalt (sul ponticello) Peale poogna jõhvipoolega mängimist kasutatakse vahel ka puupoolega keeltele löömist (con legno) ning sõrmedega keelte tõmbamist (pizzicato). Roobile, mis hoiab keeli, võib asetada kammikujulise sordiini ­ helisummuti, mis muudab kõlavärvi pehmemaks ning summutab helisid. Vasaku käe randme kiire liikumise ja sõrmedega keeltele vajutamisega saab heli vibreerima panna, mis annab keelpilli kõlale iseloomuliku laulvuse (vibraato). KOKKUVÕTE See töö on seotud muusikaõpetusega, kultuurilooga, emakeelega ja arvutiõpetusega. Hele sai teada palju.. Viiuli ajalugu ta väga hästi ei teadnud. See töö aitaski Helel rohkem tundma õppida selle ajalugu. Selle töö valmistus oli ka natuke raske, aga kõik vajaliku sai internetist. Ja paljusi asju teadis ta ka ise. 3

Muusika → Muusika
8 allalaadimist
Kõnearendustegevused sõimerühmas
9
doc

Kõnearendustegevused sõimerühmas

korrates tuttavaid laule kas osaliselt, variatsioonidega, omapoolsete täiendustega või luues tuttavatel meloodiamudelitel põhinevaid täiesti oma laule, kus sõnad tihti moodustavad sõnamänge, millel tegelikku tähendust ei ole (M.Veisson 1998). Lastekirjandus (eriti just poeetiline kõne- rahvalaul, luuletused jms) mõjutab last just nii varakult, kui seda lapsele pakkuma hakatakse. Lapsed on tundlikud kõne ja laulvuse suhtes. Poeetiline kõne ja lasteraamat aitab täiskasvanu ja lapse suhet tundetoonilisemaks muuta, pakkudes samas ka uusi muljeid. 3.4. Käelised tegevused K a sõimelaps peab saama saama värvidega mängida- valides ise värve ja seda, mida ta joonistada, maalida tahab. Laps peab tunda saama rõõmu värvidest ja materjalidega tegutsemisest. Areneb lapse loomingulisus. 7 3.5

Pedagoogika → Lapse areng, jälgimine ja...
118 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun