Sümboolselt seostataksegi lääne kirikumuusika sündi Püha Ambrosiusega (u 340-397). Tema järgi sai nime ka kõige vanem lääne kirikulaul - Ambrosiuse hümn, mida iseloomustab vabalt voolav, sageli kaunistustega meloodia. Hümnide aluseks on reeglina värsstekst. Arvatavasti Ambrosius ise laule ei kirjutanud, küll aga on tema loodud hulk hümni tekste, mis on käibel tänase päevani. Ambrosius oli esimesi kuulsamaid hümnide loojaid, pannes aluse milano liturgiale koos sinna kuuluva lauluvaraga. 4. Kristlik filosoof Augustinus Püha Augustinus (354-430) oli esimene kristlik filosoof, kes käsitles keskaegset muusikat põhjalikult. Oma kuuest raamatust koosnevas teoses "De musica" (387-389) kirjutas ta küll muusikast Pythagorase ja Platoni eeskujul, ometi arutles rohkem muusika jumaliku päritolu üle, laulmise funktsiooni üle jumalateenistusel ja kristlikus kasvatuses. Tema teosest "De Musica"-st kasvas välja esimene keskaegne õpetus muusikast. 5
Tema järgi sai nime ka kõige vanem lääne kirikulaul - Ambrosiuse hümn, mida iseloomustab vabalt voolav, sageli kaunistustega meloodia. Hümnide aluseks on reeglina värsstekst. Ambrosiuse seotus sellega on täpselt teadmata ja arvatavasti ta siiski ise laule ei kirjutanud, küll aga on tema loodud hulk hümni tekste, mis on käibel tänase päevani. Seega oli Ambrosius üks esimesi kuulsamaid hümnide loojaid, kes pani aluse milano liturgiale koos sinna juurde kuuluva lauluvaraga, mis on vanim meieni säilinud muusikaline pärand. 4. Kristlik filosoof Augustinus (lk. 31 IV lõik) Püha Augustinus (354-430) oli esimene keskaegne muusikat põhjalikult käsitlenud kristlik filosoof. Oma kuuest raamatust koosnevas teoses "De musica" (387-389) kirjutas ta küll muusikast Pythagorase ja Platoni eeskujul, ometi arutles rohkem muusika jumaliku päritolu üle, laulmise funktsiooni üle jumalateenistusel ja kristlikus kasvatuses. Tema teosest "De
annaabi.ee 
