sajandi I poolel üpris elav muusikategevus. Võis kohata heatasemelisi koolikoore, baltisaksa seltskond asutas mitmel pool ühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte ja kutsuma külalisesinejaid. Rohkesti sündis ka lauluseltse, mille koorid esitasid mitte ainult lihtsaid koorilaule, vaid ka vokaalsümfoonilisi suurteoseid. Lauluseltsidega olid algselt seotud baltisakslased. 1823. aastal aga asutas Hagen Tallinnas kõrvuti saksa lauluseltsiga sarnase seltsi ka eestlastele. Tallinna muusikaelus oli Hageni tegevus väga oluline: ta tegutses muusikaõpetajana mitmes koolis ning Oleviste kiriku organistina suunas ka linna muusikaelu. 1835. aastal rajas ta Oleviste kiriku juurde poiste laulukooli. Tema heliloomingust on kõige suurejoonelisem oratoorium "Wir haben sie wieder", mille ta esitas oma kiriku kooride ja orkestriga (kokku 150 muusikuga) 1840. aasta juunis. Aastal 1841 avaldas Hagen esimese
sajandi I poolel üpris elav muusikategevus. Võis kohata heatasemelisi koolikoore, baltisaksa seltskond asutas mitmel pool ühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte ja kutsuma külalisesinejaid. Rohkesti sündis ka lauluseltse, mille koorid esitasid mitte ainult lihtsaid koorilaule, vaid ka vokaalsümfoonilisi suurteoseid. Lauluseltsidega olid algselt seotud baltisakslased. 1823. aastal aga asutas Hagen Tallinnas kõrvuti saksa lauluseltsiga sarnase seltsi ka eestlastele. Tallinna muusikaelus oli Hageni tegevus väga oluline: ta tegutses muusikaõpetajana mitmes koolis ning Oleviste kiriku organistina suunas ka linna muusikaelu. 1835. aastal rajas ta Oleviste kiriku juurde poiste laulukooli. Tema heliloomingust on kõige suurejoonelisem oratoorium "Wir haben sie wieder", mille ta esitas oma kiriku kooride ja orkestriga (kokku 150 muusikuga) 1840. aasta juunis
annaabi.ee 
