pärisorjusest (kreiskooli tasemel) väljaandmine; vabanemise eestikeelsele koolile korraldas aastapäeva; tuua raha kogumine. kirjandusvõistlusi; rahvas kokku, et uue kirjaviisi kasvatada propageerimine rahvustervikut (ühekuuluvus tunnet); leida väljund lauluseltsidele Tulemus Pandi alus isamaaliste 1884 saadeti Mindi üle uuele kõnede ja laulupeoliste komiteed laiali ja kirjaviisile; traditsioonile, kasvas kõik läks riigi poolt eestikeelsete õpikute laulu ja mänguseltside valitud komitee arv suurenes; 1893 arv Eestis. kätte. 1888 tuli panid selts kinni venekeelne reisikool
ei toonud kaasa, aga oluline see, et kirjutamise käigus mõeldi läbi, mida eestlaste tuleviku parandamise jaoks vaja on, sõnastati, täpsustati rahvusliku liikumise eesmärke. Eesti Postimees ja seltsid Eesti Postimees oli laia levikuga, mõne aasta pärast ligi 3000 lugejat, lugejaid rohkem, sest ajalehte luges rohkem kui 1 inimene. Mängu- ja lauluselts Vanemuine Tartus, millest kasvas hiljem välja teater Vanemuine. Üsna pea oli seltsis 300 liiget, sai eeskujuks teistele lauluseltsidele. 1865 asutati samalaadne selts ka Tallinnas, lauluselts Estonia. Vanemuise selts harrastas koorilaulu, aga oli ühiskondliku seltsitegevuse keskuseks, seal peeti ettekandeõhtuid, kõnesid. C.R.Jakobson pidas seal oma kuulsad isamaakõned, esimene 1868, kaks järgmist 1870. Seltside loomisel võeti eeskuju baltisakslastelt. Baltisakslastel oli väga palju erinevaid seltse, palju omaalgatuslikku tegevust, mis kõik oli eestlastele heaks eeskujuks. Ajakirjandus ja