Laulmise ajal võib ta viibida nii rohttaimedel kui ka põõsastel või isegi puu otsas. Eestis elab harilik lauluritsikas mandriosas, läänesaartel elab neile väga sarnane roheline lauluritsikas. Toitumine Harilik lauluritsikas on loomtoiduline putukas. Tihti söövad nad ka liigikaaslasi. Häda korral võivad toituda ainult taimedest. Paljunemine Emane lauluritsikas muneb munad väikeste kogumikena pinnasesse. Isaste lauluritsikate laulu eesmärk on emaste ligimeelitamine. Harilikud lauluritsikad arenevad vaegmoondega: neil on muna-, vastse- ja valmikujärk. Tähtsus looduses Harilikud lauluritsikad on osa toiduahelast nad söövad endast väiksemaid putukaid ja on ise toiduks teistele liikidele. Tähtsus inimesele Harilikud lauluritsikad ei olegi inimestele tähtsad, küll aga kasutavad kalamehed lauluritsikaid õngesöödana erinevate kalade püügil.
Peamiselt toituvad nad rohttaimedest, vähem on rööveluviisiga liike. Sihktiivalistel on hästi arenenud helitekitamise aparaat ning kuulmiselundid. Nad arenevad vaegmoondega. Munast kooruvad tiivutud, sigimisvõimetud ja täiskasvanud putukast väiksemad vastsed. Tiivaalgmed ilmuvad neile selga juba paari esimese kestumise järel. Maailmas on tuntud üle 20 000 liigi sihktiivalisi. Tundlate pikkuse järgi jaotatakse nad kaheks suureks rühmaks. Roheline lauluritsikas Rohelised lauluritsikad on suuterd ning tegelikkuses ka erkrohelist värvi. Suurte hulkadena on nad võimelised tekitama saagile mõningast kahju, muidu on nad aga täiesti kahjutud putukad. Roheline lauluritsikas on kergestikohastuv, ta asustab mitmeid biotoope, Elutseb külades ja eeslinnades, eriti, kui maja ees on suurem aed, kus putukatel on piisavalt toitu. Roheline lauluritsikas on aktiivsem hilisel pärastlõunal ja õhtu eel. Sel ajal hangib ta kõige meelsamini toitu
kuuluvad samasse perekonda. Liiginimetus näitab, et tegemist on tuhkruga. Ühes elupaigas moodustavad üht liiki isendid populatsiooni Maailmas on väga palju organismiliike ja kõik nad elavad neile sobivas elupaigas. Elupaik on koht, kus valitsevad organismirühma eluks ja järglaste kasvatamiseks vajalikud tingimused. Vaatleme ühte elupaika, näiteks niitu. Seal võib kohata üsna suurt putukat, lauluritsikat. Põhjalikumalt uurides selgub, et lauluritsikaid elab niidul palju. Need lauluritsikad kui ühe liigi isendid moodustavad koos kogumi ehk selle niidu lauluritsikate populatsiooni. Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas. Teisel samasuguste elutingimustega niidul elab samuti palju heinaritsikaid. Need moodustavad teise niidu heinaritsikate populatsiooni. Joonis ja selgitus: Üht liiki isendid: a) Neil on sama levila; b) Neil on ühesugused tunnused, mis erinevad teiste liikide tunnustest; c) Annavad omavahel viljakaid järglasi;
annaabi.ee 
