keelega kahjuks küll kohale ei jõudnud ja tõi asjaosalistele kaasa tagakiusamise.Sellise julge sammu astumine oli kindlasti vajalik selleks ,et näidata meie kindlat tahet iseseisvuse saavutamisel. 1857. aastal hakkas Johann Voldemar Jannsen toimetama Pärnus ajalehte ,,Perno Postimees".Sellega sai temast järjepideva eesti ajakirjanduse rajaja.Koos tütre Lydia Koidulaga asutati ka laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" ,mis pani aluse eestlase kui laulurahva traditsioonile.Nimelt toimus ,,Vanemuise" seltsi eestvedamisel 1869. a esimene üldlaulupidu, mis tõi Eesti kindlasti maailma silmis nähtavamale kohale. Hea on tõdeda ,et selline traditsioon jätkub tänapäevalgi ning toob kokku väga kohusetundlikke isamaalisi kodanikke. Laulupeod on nagu meeldetuletus kui raske oli eelnenud võitlus ning veel magusam praegune iseseisvus. Eesti Aleksandrikooli rajamine Jaan Adamsoni poolt 1862. a pani kindla aluse eesti hariduse edendamisele
Ühing andis välja kolm albumit. Kõiki Eesti kunstnikke ühendavat keskorganisatsiooni EKKÜ-st ei saanud. 1923. aastal asutati ka Eesti Kunstnikkude Liit ja veidi hiljem Eesti Kunstnikkude Rühm ja Uus Kunstnikkude Koondis. 1923. aasta VIII Eesti Üldlaulupidu. 30. juunist 2. juulini peeti Tallinnas suurejooneline VIII Eesti üldlaulupidu, mis kujuned üldrahvaliku muusikaelu tähtsaimaks sündmuseks. See oli iseseisva Eesti riigi esimene üldlaulupidu. Laulurahva suurürituseks sai Tallinnas Kadriorus valmis traditsionalistlik puust laululava. Kuna 1923. aastal oli valitsus otsustanud Kadriorus maatüki Eesti Spordi Keskliidule rentida, siis ehitatigi laululava nii, et seda saaks hiljem hõlpsasti kasutada Kadrioru staadioni tribüünina ja Spordi Keskliit tasus ka poole ehitusmaksumusest. Üldlaulupeol esines 386 koori ja orkestrit, kokku 10 562 esinejat. Enamus neist nägi oma riigi pealinna esimest korda. Põhilise