Nimelt noorte suhted arenevad külaelupiltide taustal, lisaks sellele on elamulikult kujutatud kosje, pulmatseremooniat jm. Inimestel oli raamatu vastu suur huvi ja selleks oli ka põhjust, sest maaelu ja rahvakombestikku kirjeldati väga mitmekülgselt ja huvitavalt. Noor Johann Voldemar Jannsen alustas oma kirjamehe-karjääri 1845. a saksa keelest tõlgitud vaimulike laulude kogu avaldamisega pealkirja all ,,Sioni Laulo-Kanne"l. Jannseni koostatud lauluraamatusse olid kogutud saksa pietistlikud viisid, sõnad olid tõlgitud lugejale arusaadavalt ja rahvalikult ning raamat muutus kiiresti väga populaarseks. Kokkuvõte 18. sajandi II poolel ja 19. sajandi esimesel poolel ilmus kokku üle 800 raamatu. Kogu eestikeelne raamatutoodang ulatus selleks ajaks veidi üle 1200 teose. Tolle aja raamatud on enamjaolt tõlgitud saksa keelest, kuid mida aeg edasi seda rohkem hakkas ilmuma ka Eesti päritoluga juturaamatuid. 18. sajandi II poolel ja ennekõik 19
laulu). Teos ilmus aastal 1741, kuid keelati ja hävitati. Quandti kõrval esinesid vennastekoguduses kirjameestena juba eestlasedki, esimesed nimeliselt tuntud pärast Käsu Hansu. Neist tuntuim Urvaste kihelkonnakooli õpetaja ning köster Mango Hans, kelle käsikirjad olid 1740. aastail laialt levinud. Mango Hans tõlkis saksa keelest palveraamatuid ja jutlusekogusid, ning kirjutas ja tõlkis umbes 60 laulu, mis leidsid tee vennastekoguduse lauluraamatusse. Mango Hans tõlkis saksa keelest veel inglase John Bunyani kuulsa vagadusraamatu ,,The Pilgrim` s Progress". Tartu köster ja koolmeister Michael Ignatius, kes oli talupoja poeg, tõlkis lõunaeesti keelde H. Schuberti suure jutlusekogu, mis on säilinud käsikirjaliste koopiatena. Rakvere köster ja kooliõpetaja J. R. Masing tõlkis hernhuutliku põhiteose, A. G. Spangenbergi ,,Idea fidei fratri" (,,Vennaste õpetuse sisu"), mis jäi aga käsikirja. 13. BALTIMAADE VALGUSTUS 18
annaabi.ee 
