jõukust, kui ka tugevad ja terved järglased. Muistsel ajal polnud mõrsja nõusolek abielluks vajalik, sobiv tütarlaps kas osteti või rööviti. Vanematel tuli abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel ning ehalkäimine. Eesti pulm on nii-öelda laulupulm: laul saadab kombetalitust täielikult. Pulmaliste mõlemat pool esindas oma laulik ehk kaasik. Pulmalaulikud olid eeslauljatena ühtlasi head kombestiku tundjad ja tegelikult juhtisid pulmarituaali, ehkki vormiliselt olid juhid saajarahva poolt isamees ja vakarahva poolt kaasanaine. Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale märkusele.
seotud riitustega. Eesti kultuuri pols välja kujunenud rahvadraamat, siis sellised elemete on nii sandis käimisel kui mängimistel. Pakuvad põnevat kuulamisainet. Pulmalaulud (kõiki pulmariitusi saatvad laulud)- on olnud regilauludest selline zanr, mis säilis kõige kauem, mida teati. Pulma funktsioon säilitas pulmalaulud nii Kihnus kui ka Setumaal. Eesti vana pulm on olnud laulupulm kõik pulma osad on kaetud regivärsis lauludega. Jutustavad laulud on lüroeepilised laulud, mille vastu tunnevad huvi uurijad, kes on otsinud mütoloogia kajastusi regilaulus. Jutustavate laulud puhul on liikumist vähe, aga paistab välja eepiline struktuur. o Venna sõjalugu, Greete Jents (Karksi, 1971) o Loomine, Liisu Orik (Tõstamaa, 1965) võib näha müüti v müüdi katkeid, kui pole
annaabi.ee 
