Jakobson ning F. R. Kreutzwald. Nendest said liikumise juhid. Ärkamisajal pandi alus eesti keelsele ajakirjandusele. Tänu kirjasõna levikule said haritlased oma ärkamisideid lihtsamini levitada. Tuntuimad ajalehed olid ,,Sakala", ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees". Suurt rolli rahvustunde tekkimisel mängivad eesti seltsiliikumised ja ühistegevused. Esimese laulupeoga algas rahvuslikus liikumises tähtis etapp. Laulupeost lähtuv vaimustus levis üle maa. Sellega pandi alus laulupeotraditsioonile, mis kestab siiamaani. Loodi laulu- ja mänguseltse (tuntuim on Jannsenite loodud ,,Vanemuine"), kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. Asutati Eesti Aleksandrikooli komiteed ning Eesti Üliõpilaste Selts. Loodud seltsid ja organisatsioonid
l 6 a u l u p e o st o s a v õ t n u d k o o ri d e te r ri t o ri a a l n e k u u l u v u s 7 Nii pandi alus pikaajalisele laulupeotraditsioonile, mis mängis tähtsat rolli eesti rahva ajaloos nii kultuurilisest kui ühiskondlikust seisukohast. Laulupeod tõid kaasa kooride ja orkestrite hulga suurenemise, pakkusid dirigentidele võimaluse võrrelda oma koori taset üldise tasemega ja tõstsid nii kooride nõudlikkust enese suhtes. Laulupidudega koos tekkis vajadus ka järjest uueneva repertuaari järele ning see innustas heliloojaid uusi koori- ja orkestriteoseid kirjutama. Samas
annaabi.ee 
