kogu vaimusfääri valutseva reziimi kontrollile. Kultuurielu lõhestatus Teinemaailmasõdaja nõukogude võimu kehtestamine 1944 a. lõhestasid eesti kultuuri kaheks:välisja kodueesti kultuuriks. Pärast 1950a toimunud EKP VIII pleenumit olid paljud garitlased sunnitud oma loomingut ümberhindama. Rahva kultuuriline aktiivsus väljendus eelkõige istungites, nt näitering, tants, laulukoorid. Nõukogude aja rahvusliku värvinguga massiürituseks kujunesid laulupeaod. Laiemat kultuuritarbimist soodustasid linnastumine, majanduslike võimaluste kasv. Maakultuuri hääbumine. 1960a. hakkasmaakultuur hääbuma, sest linnastumine mõjus. Maakoolid, klubid,raamatukogudpandi kinni. Osa siirdus emala linnadessem teised ostsid paremaid eluja töötingimusi teistes maapiirkondades. Hardidusolud Üleminek kohustuslikule keskharidusele tõi kaasa probleeme, nt. Keskhariduse väärtus langes.
muutustele kohesel, reaalajas, mitte tagantjärgi. Rõhk impressionismil ja ekspressionismil alguses, hiljem mingi lääne trendidega kaasa. Väga oluliseks sai „Pallas” ja seal õppimine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Rahvas armastas rahvusromatikat, ajaloolisi romaane. Kriisiaastatel kuivas igasugune kultuuri tarbimine kokku. Kunstnikud, kirjanikud jm üritasid oma tegevusi populiseerida. Muusikal oli aga tugev seos rahvuskultuuriga. Jätkusid laulupeaod, laulupäevad. Muusikaelu mõjutajaks sai Riigi Ringhääling, eriti kui seal hakkas esinema koor „Estonia”. Teatris oli populaarne realistlik mängumaneer. Eelistati rahvatükke. Näideldi ka omaette rahvamajades. Igal parteil oli kindlasti oma häälekandja, ajaleht. 1930 paljud ajalehed muutsid oma suunda või pandi kinni. Sport oli väga popoulaarne ja ulatus väljapoole Eestit- erinevad võistlused, võidud jne. Aga ka male.
annaabi.ee 
