diplo miga. Kogu o ma järgneva elu töötas ta mitmekülgse ja aktiivse muusikuna: 4 aastat Peterburis, peale seda kodu maal ja vahepeal ka klaveri õpetajana Kroonlinnas. Sil mapaistva koorijuhina viis Miina Här ma o ma Tartus asutatud se gakoori k õrgele tase m ele. Esineti ka Riias, Pihkvas ja Peterburis, kus k õlasid ka muuhulgas koorijuhi enda rahvalauluseaded ja originaalloo ming. Juhatas koore ka laulup äevadel ja pidudel. Organiseeritus tõi Miina Här ma ni mele kuulsust ka välis maal, kuida ta ei unustanud ka sünni maad. O ma õpilaste mällu jäi ta nooruslikult rõõ msatujulisena, kel jagus k õigi jaoks lahkust, julgust, julgustust ja vajadusel ka lohutust. Ta heldis pisarateni ilusat laulu kuulates, korrates tihti ,, Ärge te kunagi laulu unustage! Jääge talle alati truuks!"
nagu Eesti Kirjandus, Akadeemia, Varamu jt. Nagu Eesti kultuuris levisid ka kirjanduses L?? ne-Euroopa m?jud ja moevoolud. Ka Eesti igap?evaelu laad, eriti linnades, l?henes kiiresti L??ne-Euroopa omale. Muusika See aeg oli rohkem nooremate helikunstnikute ?itseaeg.Eesti muusikas olid siis nii s? mfoonilised suurvormid kui ka kammermuusika , koori- ja soololaulud.Kasvas orkestrite ja kooride arv.Peeti laulup?evi ja ?ldlaulupidusid. Eesti esimene ooper oli Evald Aava ,, Vikerlased'' Kunst Eesti Vabariik kuulus 1920. ja 1930. aastail P?hja-Euroopa demokraatlike v?ikeriikide hulka ning seet?ttu on loomulik, et eesti kunsti ajalugu on suurtes joontes nende omaga sarnane.1919.aastal asutati Tartusse kunstikool ,,Pallas'', mis 1920.-1930. aastail oli Eestis peamiseks kujutavaks kunsti ?ppeasutuseks.,,Pallase'' kooli juhtisid Pariisis ja mujal v? lismaal tegutsenud kunstnikud Konrad M
annaabi.ee 
