Reekviem W.A Mozarti reekviem Dies Irae(Viimane kohtupäev) Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzhanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlakskujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest. Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zhanrile nimetuse. 2) Dies irae - viimsepäevakohus ja maailmalõpp. Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis - kirjeldab patuste hirme ja piinasid. 4) Lacrimosa - annab edasi kurbust ja hingevalu. W.A Mozarti reekviem Üh...
Turu: Kirja-Aurora. ILUS, A. (toim). 1994. Treffoonia 110. Tartu: HTG. JAAKKO Vuormaa bildar eget band! 1944. – YAM, 1, 6. JALKANEN, P. 1989. Alaska, Bombay ja Billy Boy. Jazzkulttuurin murros Helsingissä 1920-luvulla. Helsinki: Hakapaino OY. JAZZ i parkerna. 1965. Orkester Journalen, juuli/aug, 4. JAZZ ja meie. 1928. Rahvaleht, 30.06. 1. JAZZKONTSERT Wiljandis. 1937 – Oma Maa, 15.09. JAZZKONTSERT “Koidus”. 1937 – Oma Maa, 20.09. JAZZ-MUUSIKA. Juhatab A. Sladkin. Lauluosad: E. Kruuda. 1930. – Postimees, 17.08. JOHNSON, G. 1999. Funk Keyboards. The Complete Method. Hal-Leonard Corporatione. JOON, H. 1995. Karksi kihelkond. Viljandi: AS Trükiekspert. JÕGI, E. 2003. Hendrik Juurikas – kogu elu on muusika. Tallinn: EMA. [Õpetajate täienduskoolituse lõputöö]. JÜRGENSON, A. 2002. Siberi eestlaste territoriaalne identiteet. Tallinna Pedagoogikaülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 7 [doktoriväitekiri]. Tallinn: TPÜ. JÜRISSON, J. 1982
annaabi.ee 
