sajand, 13. sajandi rüütlilauludes andsid tooni truväärid.Keskaegsel Saksamaal võeti rüütlikodades kõiges eeskuju prantslastelt ja 12. saj lõpupoole tärkas rüütlilaulikute kunst ka seal. Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: · armastus · kangelased · Neitsi Maarja teema Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Saatepillina kasutati lautot või harfi. Pillidel mängiti laulumeloodia kaunistatud variante, aga samuti improviseeriti eel- ja järelmänge. Laulu saadet pole kunagi üles kirjutatud. Tuntumad rüütlilaulikud on: · 12. saj trubaduur - Bernart de Ventadorn · 13. saj truväär - Adam de la Halle · Minnesinger - Walther von der Vogelweide Rüütliluule tähtsamad zanrid: Kantsoon (pr. chanson)- kõige kõrgem zanr, enamasti armastuslaul; Sirventees (sirventes)- teenistuslaul, laul poliitilisel või ühiskondlikul teemal, sageli satiiriline
kõrg- ja alamaadlit, kleerikuid ja linnakodanikke, tekstides ja muusikas me mingeid seisusevahesid ei näe. Rüütliluule pole praktikas kunagi eksisteerinud ilma muusikata, poeet oli ühtlasi ka laulik, kes tavaliselt oma laule ise esitas. Lauldi lähedaste inimeste kitsas ringis, selle seltskonna isikuid on sageli tekstides mainitud. Laulja võis end ise mingil pillil saata (fiidel, lauto, harf) või tegid seda feodaali teenistuses olevad rändmuusikud. Pillid mängisid laulumeloodia kaunistatud variante, aga samuti improviseeriti eel- ja järelmänge. Laulu saadet pole kunagi üles kirjutatud. Sekudaarne, kuid hoopis laiem rüütlilaulu traditsiooni kandjate kiht olid rändmuusikud, kellele rüütlilaul võlgneb tänu oma leviku ja lõpuks ka säilimise eest. Keskaegsete rändmuusikute eelkäijateks olid Antiik-Rooma miimid ja histrioonid ning läbi kogu keskaja oli see kirev seltskond lihtsatest laadaveiderdajatest kuni kõrgelttunnustatud laulikuteni kõikjal tuntud.
sajand, 13. sajandi rüütlilauludes andsid tooni truväärid.Keskaegsel Saksamaal võeti rüütlikodades kõiges eeskuju prantslastelt ja 12. saj lõpupoole tärkas rüütlilaulikute kunst ka seal. Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: · armastus · kangelased · Neitsi Maarja teema Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Saatepillina kasutati lautot või harfi. Pillidel mängiti laulumeloodia kaunistatud variante, aga samuti improviseeriti eel- ja järelmänge. Laulu saadet pole kunagi üles kirjutatud. Tuntumad rüütlilaulikud on: · 12. saj trubaduur - Bernart de Ventadorn · 13. saj truväär - Adam de la Halle · Minnesinger - Walther von der Vogelweide · 1)Mida uut tõi kirjandusse Boccacio? · 2)Kas ja kui oluline on kujutatava tõepärasus kirjanduses?