Laulik oli koguni rahvaarst, teadja, ka käsitöötegija. Domineeriv on naiste laul, osalt sellepärast, et meeste osa XIX sajandil, kui hakati laule üles kirjutama, oli juba taandunud. Meeste repertuaaris olid kangelaslaulud, ballaadid, orjuslaulud, osalt töölaulud, nekruti- ja mõisavarguse laulud, mardilaulud, õllelaulud. Järsku vahetegemist meeste ja naiste repertuaari vahel on raske teha. Meeste kaheleul: kaks laulumeest istusid kõrvuti või vastakuti, parem käsi koos, lauldes hõljutasid kehaga, vahel haarasid vaba vasaku käega õllekapa. Üks laulik oli laulujuht, teine kaasalaulja, kes liitus eeslauljaga kolmandast värsijalast, kogu värsi kordas ta siis üksi. Meeste kahelaul oli juba XIX sajandi algul haruldane. Lauliku asend: muinaskreeklased arvasid laulul ja luulel olevat omad jumalannad e. muusad.
19. Kust pärineb nimi Vanemuine? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Vanemuisest "vanade eestlaste" laulujumal? Nimi Vanmuine pärineb soome mütoloogiast (Väinamöinen). Oskar Loorits kirjutas üles mitmeid mütoloogilised tegelased, kes ei kuulunud tegelikult eestlastele ning üks neist oligi Vanemuine. Vanemuine on eesti mütoloogiasse kunstlikult sisse toodud. Kuna eesti rahvaluules leidub laulujumal Waine-moinen, esitas Faehlman hallihabemega laulumeest Vanemuisena. 20. Kirjelda Fr.R. Faehlmanni loodud eesti mütoloogia "panteoni" ning seleta lahti, missugustele allikatele tema käsitlus toetub. Eestlaste ainujumal Taara, Vanaisa ehk Vana. Kangelased: Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne, Vibuane. Kangelaste järeltulijad: kallewe pojad, Endel(Ilmarise poeg), Juta(Vanemuise tütar), Koit ja Hämarik. Metsa, vee ja õhu vaimud. Tema käsitlus toetub Kalevalale, millele ta lisas eesti etümoloogia. 21
annaabi.ee 
