suri poeg Arvo, kes oli Tartus Second level omandanud õpetajakutse ning töötas Third level kodust kaugel õpetajana. 1962.a. sügisel Fourth level läks vabasurma Anne eelviimane poeg Fifth level Mihhail. Saatuselöökidest hoolimata säilitas Anne elujanu ja laululusti. Elu lõpuni oli ta valmis esinema kohalikel pidudel, kui tervis seda vähegi lubas. Anne Vabarna suri 7. detsembril.1964.a., vähe enne oma 87. sünnipäeva. Mälestuste jäädvustamine annest Hoolt on kantud lauliku mälestuse jäädvustamise eest. Tema haual on mälestusmärk setu suurele lauluemale Anne Vabarnale. Mälestuskividega on tähistatud ka Click to edit Master text styles ta sünnikodu Võporsova külas. Second level Värska vald annab välja Anne
Sellepärast tuligi koguja lauliku juurde lapse sünniga seonduvat kombestikku küsitlema, ent Anne pani ta hoopis kibedasti tööle laulusõnade jäädvustamisel.Värsse kogunes pea 9000. Lauliku vanaduspõlve ei saa kuidagi nimetada muretuks. Ta perekonda tabasid mitmed ootamatud sündmused.1950-ndate lõpus suri poeg Arvo kaelale tekkinud paisest.1926. aastal läks vabasurma Anne eelviimane poeg Mihhail.Hoolimata surmadest säilitas Anne laululusti ja elurõõmu.Ta oli alati valmis esinema kohalikel pidudel, ning igatses pääseda laulma kaugematesse paikadesse. Anne Vabarna suri 7. detsembril.1964.a., enne oma 87. sünnipäeva. Ta maeti sama kuu 12. päeval Värska surnuaiale. Laulikut oli viimsele teekonnale tulnud saatma arvukalt kohalikku rahvast, viimast austust avaldasid silmapaistvale rahvalaulikule ka eesti folkloristide esindajad Tallinnast ja Tartust. Hoolt on kantud lauliku mälestuse jäädvustamise eest
Lauliku vanaduspõlve ei sobi kuidagi nimetada muretuks. Ta perekonda tabasid mitmed ootamatud saatuselöögid. 1950-ndate lõpus suri väikesest kaelale tekkinud paisest poeg Arvo (Timofei), kes P. Voolaine õhutusel oli Tartus omandanud õpetajakutse (realiseerides sellega kõige paremini ema soovi anda lastele hea kooliharidus) ning töötas kodust kaugel õpetajana. 1962.a. sügisel läks vabasurma Anne eelviimane poeg Mihhail. Saatuselöökidest hoolimata säilitas Anne elujanu ja laululusti. Elu lõpuni oli ta valmis esinema kohalikel pidudel, kui tervis seda vähegi lubas, ning igatses taas pääseda laulma kaugematesse paikadesse. Improvisatsioonides teda ravinud meedikutele kiidab ta naljatleval toonil korduvalt arste, kes ei ole lasknud tema juurde kosilasi kalmust: ta ei taha kiirustada nonde kosjade vastuvõtuga, sest "liiv ei lase enam keelt liigutada". Anne Vabarna suri 7. detsembril.1964.a., vähe enne oma 87. sünnipäeva. Ta maeti sama kuu 12. päeval Värska surnuaiale
annaabi.ee 
