Näitlejad kandsid ajastule vastavaid viisakaid riideid. Naisnäitlejatele olid tehtud ka korralikud suured lokid, vahel ka krunn. Mehed kandsid pintsakute all vesti ja lipsu. Naised kandisid ka pearätte ja korsette. Nunnakloostris ei puudunud ka nunnade suur tärgeltatud tanu ja nunnariided. Muusikalis on väga tuntud laulud. Üks nendest on "Do-Re-Mi", milles muusika oli väga lõbusa kõlaga, kaasahaarava ja kummitama jääv meloodiaga. "Do-Re-Mi", pidi õpetama astmeid lõbusas ja laululises võtmes ja seda see ka selgelt tegi. Mari-Liis Rahumets sai väga hästi kõrge häälega hakkama. Hääletämber oli sopran, muusikaintrumentide tämber oli kirgas, tempo oli kiirenev, tempoka rütmiga ja meloodia astmeliselt liikuv. Teiseks teoseks on "Sixteen Going On Seventeen", mille muusika on ka kummitava jäävalt ilus. Sõnad on ka päris sobivad sinna konteksti, meloodia peaks olema nagu võistlus kahe laulja vahel, kumb domineerib, alguses vaikne ja järjest valjenev helitugevus
kasutajalt märkimisväärset osavust. Teine 17.sajandi tähtis luuletaja oli Matthias Salamnius, esimese soomekeelse messiaadi autor. Kui Cajanuse luuletuse väärtuseks oli nägemuse jõulisus ja keelekasutuse ilmekus, siis Salamniuse väärtuseks on sõnastuse sujuvus ja ulatusliku kompositsiooni valitsemine. Stiil ei ole nii lööv ja särav nagu Cajanusel aga see on hea "normaalstiil". Soome laulikutest kasutas sõjakoleduste kurtmise teemat Gabriel Calamnius 11-laululises , rahvaluule värsimõõdus kirjutatud tsüklis "Soome leinalaulud". Calamnius esindabki juba hilisemat aega, 18. sajandit, mille jooksul hakatakse üha enam tähelepanu pöörama soome rahvapärimustele, maa ajaloole ja uurimisele. VALGUSTUSAJA KIRJANDUS Rahvateaduse algus Daniel Jusleniuse (1676 1752) ladinakeelne ,,Aboa vetus et nova" (Vana ja uus Turu,