Wimme ühendab tänapäevase helikeele (instrumendid) vanaaegsete saami traditsioonidega. Värttinä looming: Omapärane vokaal ja instrumentide mängimisstiil Soome- Ugri vokaali elemendid Originaalne kompositsioon Iidne somme runoluule Lauljate erilised harmooniad Tugevad ja energilised naisvokaalid Rootsi rahvamuusika Rootsi rahvalaul on ühehäälne salmilaul, kus esineb sageli lõppriimi. Laululiikidest on enam levinud lüürilised laulud ja ballaadid. Teemaks kodu, meri, loodus, armastus. Tantsude saateks lauldi tantsulaule. Erinevalt teistest Euroopa rahvastest on Rootsi rahvalauluse iseloomulik moll-helilaad. Populaarsed Rootsi rahvatantsud on hambo ja polska. Mõlemad on kolmeosalises taktimõõdus. Tantsiti ka polkasid, valsse ning kadrille. RAHVAPILLID Väga paljus kattuvad ka meie pillidega.
sajandi lõpuks. Uuema rahvalaulu sisu ja elukäsitlus sobisid muutuva maailmaga, värsiehitus oli kooskõlas kaasaegse keelega, lauluviisid aga uueneva muusikalise maitsega. Ka enamik tänapäeval tekkivatest rahvalauludest kuulub uuemate riimiliste laulude kihistusse. 4. Rahvalaulu lähted varane vokaalmuusikaEesti vanimas muusikakihistuses on nähtusi, mis asuvad ühelt poolt laulu, teiselt poolt kõne, loodushäälte, nutu vm helide piirimail. Paljud neist laululiikidest (hüüded, loitsud, itkud jm) on tuntud eri rahvastel üsna sarnasel kujul. Suurem osa vanemast vokaalmuusikast on olnud otseselt seotud mingi tegevusega ning selle liigitus ja stiilitunnused sõltuvad kasutamise otstarbest. Varast vokaalmuusikat esitati üksi, see oli ühehäälne (v.a mõrsjaitkud). Laulutekstis (kui seda oli) öeldi rõhuline silp tavaliselt kõrgema hääletooniga, rõhutu(d) madalamaga. Laulu lõpus oli sageli "üllatus" senisest erinev osa, näiteks hüüe tsärr
annaabi.ee 
