pesemine jne. Üks tööliigutus nõuab teisest rohkem lihaste pingutamist. Paljud tantsudki imiteerisid tööprotsesse. Tants võis ära jääda, laul aga püsida, ja nii saada iseseisvaks. Nõnda on ka töö ja tantsud laulurütmi tekkimise allikaks. Seda kõike tuleb võtta kui võimalikku, mitte aga kui ainuvõimalikku. Regivärsi meetrum ja prosoodia. Hoolimata laululiigist või -tüübist on regivärsilise rahvalaulu meetrum ja prosoodia ühesugused. Värss on normaalselt 8-silbiline, selle moodustab neli trohheilist värsijalga. Mis sest/ tammest/ tehta/nekse (1124) - v - v - v - v Lastelauludes on küll kaheksa pikkust, aga sõnastuselt võivad nad vahel erineda: Hobu/, sõida/ Rii/ga
· Lauldakse kõnelemisega samalt häälekõrguselt. · Viis liigub enamasti aste-astmelt ilma suuremate hüpeteta. · Viisi heliulatus on väike. Vanemad regiviisid põhinevad kolmel-neljal heliastmel, uuemates regiviisides kasutatakse viit-kuut heliastet. 5.3. Viiside erinevused piirkonnitiRegilauluviiside tunnused sõltuvad piirkonnast, kus nad on kasutusel. Erinevused regiviisides on tingitud ka nende vanusest, laululiigist ja lauljatest. Viisirühmade piirid kattuvad suures osas Eesti murdepiiridega igal murdealal on sageli ka oma lauluviisid. Põhja-Eesti· Viisirea lõpus, mõnikord ka keskel pikendatakse lõpuheli. · Mitmetes (eriti just liikumisega seotud) lauludes, on iga teine silp pikendatud, näiteks hälli- ja kiigelaulud. · Laul on ühehäälne. Mitmehäälsus võib tekkida pooljuhuslikult vaid siis, kui lauljad esitavad korraga erinevaid viisivariante.
annaabi.ee 
