Peterburi lähedal asuvas Peterhoffis, kus kogu purskkaevude ja kujude süsteemi aines on võetud otse Vana-Kreekast. Mõjutusi võib leida ka mujalt. Näiteks kogu teater pärineb Vana-Kreekast, kus kasvõi teatriplats ehitati kindla plaani järgi: lava oli madalamal ja seda ümbritsesid poolkaares tõusvad pingiread, mis olid mõeldud publikule. Praktiliselt sama plaani järgi on rajatud tänapäevalgi kasutusel olevad laululavad ja vabaõhu näitekohad ning teatridki põhinevad taolisel paigutusel. Juba vanad-kreeklased teadsid, kuidas on kõige otstarbekam. Sport on alati olnud tähtsal kohal ja ühendanud rahvaid. Sporti tehakse nii lõbu, treeningu kui võistluse ja enese kehtestamise pärast. Seda tehti ka Vanas-Kreekas. Seal oli spordi tippsündmus iga nelja aasta tagant peajumal Zeusi auks korraldatavad olümpiamängud, mis toimusid esmakordselt 776. aastal eKr. See traditsioon kestis pikalt
strateegilisse partnerlusena, kus avalike teenuste ostutamiseks eraldatakse vanaühendustele sihtotstarbelisi toetusi või antakse kasutada muid avalike ressursse (ruumid, maa). Peamised avalikud teenused mida osutatakse Eestis, partnerluses vabaühendustega ning ei ole viimastel aastatel muutunud: sotsiaalteenused (lapsed, kodutud, töötud, vanurid, eri, ohver, abivajaja); kultuuriteenused (üritused, seltsimajad, laululavad, muuseumid jt); spordiga seotud tegevused (trennid, rahvaspordiüritused); Noorsootöö. Peamiseks probleemiks on lepingute puudumine, vabaühenduste huvi riigiga kostööd teha, suured finantsriskid. 11. Loeng: avalik teenistus ja selle areng Eestis (Tiina Randma-Liiv) Tiina Randma-Liiv ja Külli Sarapuu, 2012, `Avalik teenistus', raamatus: Raivo Vetik (toim.), Eesti poliitika ja valitsemine 1991- 2011, Tallinna Ülikooli Kirjastus, 356-388:http://hum.ttu.ee/failid/oppematerjalid/AHintro/ev-20
annaabi.ee 
