üheski kirikus ega katedraalis vaid ta tegi mitmeid väiksemaid töid, pidades tähtsaks patroone. Tema varajasest elust ei ole säilinud ühtegi dokumenti. On teada, et 1505. aastal võeti ta tööle müüjana Bordexuis. On teada,et seal töötades 1525 kui ta tööandja suri hakkas ta preestriks kuigi tema ametisse nimetamine oli harva tulus kuna ta kaebles alati raha üle ( ei tahtnud vastu võtta)Peale 1530. aastat töötas ta lauluõpetajana kooripoistele Auchi katedraalis ja laulukirjutajana Agnese katedraali laulukoolile. Selle aja paiku tõmbas ta Jean de Guise tähelepanu, kes oli RotterdamiErasmuse, Clement Maroti ja Rabelaise patrooniks- see sai tema karjääri edu üheks osaks. 1548. aastal koos Charles de Ronsardi abiga sai temast vaimulik Unverris. Sellel ajal elas ta Pariisis. 1550 aastal oli ta kuninga kabelisse kantud kui"tavaline laulja" ja varsti pärast seda kui ,,tavaline helilooja"- enne teda oli sanud selle nimetuse vaid üks helilooja( Sandrin).
9. Lauri Kadalipp - saksofon 10. Tobias Tammearu - saksofon 11. Kevin Müürsepp - tromboon 12. Aigor Post – trompet Foto pärineb koosseisu Facebook'i lehelt Valisin sellise koosseisuga kontserdi just seetõttu, et see tundus minu jaoks huvitav. Paljusid nendest nimedest olen ka varem kuulnud. Näiteks Karl Madis Pennar osales eelmise hooaja Eesti otsib superstaari projektis ning Lauri Kadalipp on jõudnud kahel korral Eesti laulu finaali, kogudes tuntust ukulele mängijana ning hea laulukirjutajana. Kollektiivi kontsert ise algas kell 22.30, kui koosseis tuli lavale. Esitati tuntud hitte, eriti just ’70-90’ menulugusid. Kes vähegi on raadiot kuulanud, tundis kindlasti nii mõnegi loo ära. Eriti meeldis mulle kontserdi juures positiivne õhkkond. Kollektiiv ise oli väga sõbralik, visati nalja ning pealtkuulajad võisid end vabalt tunda. Ka muusikaliselt oli minu meelest kõik perfektne, kuid kui arvestada fakti, et koosseisu kuulub kokku 12 inimest, siis näiteks
Viieaastaselt hakkas ta tegelema laulmisega. Tema suur lemmik oli Billie Holiday. Ta lõpetas kohaliku keskkooli, mille ajal laulis ta koolikooris, kirikukooris ning mängis bändis altsaksofoni, lisaks õppis klaverimängu. Kui tüdruk oli 15- aastane kolisid nad emaga Dallasesse, kus ta läks õppima näitlemist ja kunsti. Norah´l puudub igasugune ametlik muusikaharidus. Kahel korral, 1996 ja 1997 võitis ta DownBeati tudengimuusika auhinna dzässlauljana ja lisaks 1996 laulukirjutajana. Seejärel asus ta 1997 Dentonis Põhja-Texase ülikooli (dzäss)klaverit õppima. Klaveriõpingud katkestas 1999. aasta suvel sõit Manhattanile. Norah sattus sealsest muusikaelust vaimustusse ning jäigi New Yorki, luues oma ansambli, millega ta esines kohalikes kõrtsides lauldes nii tuntud dzässlaule, kui ka enda loomingut. Maailmakuulsaks saamine Juhuslikult kuulis Norah´t plaadifirma EMI Music autoritasude osakonna liige ning viis
2.2. Looming Franz Schuberti looming on romantiline, lüüriline, hingestatud ning rahvuslikus võtmes. Schuberti laul kujunes saksa klassikalise luule alusel. Omane on meloodilisus, poeetilisus, üldmõistetavus ja realistlikkus. Müstika maailm ning fantastika jäid talle täiesti võõraks. Schuberti loomingus võib märkida rea suundi: esiteks laulu ja klaveriminiatuuri suund, teiseks sümfooniad ja instrumentaalteosed, kolmandaks koori- ja lavamuusika. Ajalukku on läinud eelkõige laulukirjutajana, kuid oli ka esimese romantilise sümfoonia autoriks. Seetõttu peetakse Franzi esimeseks tõeliseks romantikuks. Vokaalteostest üle 600 laulu, enamus Goethe ja Schilleri tekstidele. Näiteks ,,Rändur", ,,Teisik", ,,Head ööd". Laulutsüklitest on tuntuimad ,,Ilus möldrineiu" (1823) ja ,,Talvine teekond" (1827). Esimene neist koosneb kahekümnest laulust, mis kõnelevad rändava möldriselli õnnetust armastusest. Orkestriteostest kuulsaim ,,Lõpetamata sümfoonia" si- minoor (1822)
aastal näitejuhtimise erialal. 1990. aastal lõpetas ta aga hoopis Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu. Praegusel hetkel elab Jaan Tätte Vilsandi saarel, kus peab saarevahi ametit ning koos temaga elab seal ka abikaasa Margit Tätte. Paaril on kaks poega, kelledest vanem on isa nimekaim ning noorem Kunter Tätte. 3. Looming 3.1. Filmid, näidendid ja lavastused Kuigi enamasti teatakse Jaan Tättet laulja ja laulukirjutajana, siis kuulub tema loomingusse ka hulganisti filme, näidendeid ja lavastusi. Nendest tuntuim on arvatavasti ,,Ristumine peateega", kus teose autor ise ka üht peaosalist mängis. Alguses valmis see näidendida, kuid 1998-ndal aastal vändati sellest valmis ka film. ,,Ristumine peateega" on lugu armunud paarist Laurast ja Rolandist, kes üritavad end autodega teise linna hääletada, kuid ühel hetkel ei võeta neid enam peale. Laura
annaabi.ee 
