Memoriaalmuuseum Dr. Fr. R. Kreutzwaldi elumaja, kus praegu asub muuseum, on ehitatud 1793. aastal, üheksa aastat pärast Võru linna asutamist ja on seega üks esimesi ehitisi linnas. 1923. aastal asutasid Johannes Käis, Jakob Teder ja teised edumeelsed võrulased Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Mälestuse Jäädvustamise Seltsi. Eesmärgiks seati Kreutzwaldi maja ostmine muuseumiks ja mälestussamba püstitamine Tamula kaldale. Nüüd seisab ajaloolises linnapargis lauluisale pühendatud mälestussammas. Muuseum avas uksed 1941.aastal 3
Kuulsaim võrulane läbi aegade on olnud Fr.R.Kreutzwald (1803-1882), kes elas ja töötas siin linnaarstina aastail 1833-1877. Võrus pani ta kirja ka eesti rahvuseepose "Kalevipoeg". Kreutzwaldile kuulunud valdustes asub täna heatasemeline memoriaal-muuseum. Ajaloolises linnapargis Tamula kaldal seisab Lauluisale pühendatud imposantne mälestussammas (autor A.Adamson). Võru on olnud kuulus koolilinn. 1830-40ndatel aastatel olid tuntud H.Krümmeri erakool-pansionaat ja Genge kõrgem tütarlastekool. XIX sajandi teisel poole töötas siin 7 kooli 31 õpetaja ja 317 õpilasega. 1884.a. elas Võrus 2697 linnakodanikku. 1917.a. alustas tööd Naiskäsitöökool, 1925.a. Võru Tööstuskool. Aastail 1921-
Kuulsaim võrulane läbi aegade on olnud Fr.R.Kreutzwald (1803-1882), kes elas ja töötas siin linnaarstina aastail 1833- 1877. Võrus pani ta kirja ka eesti rahvuseepose "Kalevipoeg". Kreutzwaldile kuulunud valdustes asub täna heatasemeline memoriaal-muuseum. Ajaloolises linnapargis Tamula kaldal seisab Lauluisale pühendatud imposantne mälestussammas (autor A.Adamson). Võru on olnud kuulus koolilinn. 1830-40ndatel aastatel olid tuntud H.Krümmeri erakool-pansionaat ja Genge kõrgem tütarlastekool. XIX sajandi teisel poole töötas siin 7 kooli 31 õpetaja ja 317 õpilasega. 1884.a. elas Võrus 2697 linnakodanikku. 1917.a. alustas tööd Naiskäsitöökool, 1925.a. Võru Tööstuskool. Aastail 1921-1930 tegutses