·Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Ühing seltsid, kus tegeldi eesti keele edasiarendamisega. ·Masing kinkis eestlastele õ- tähe. ·1857. aastal ,,Perno Postimees" (J.V. Jannsen). Meest hakati kutsuma Postipapaks. ·Samal aastal hakkas Õpetatud Eesti Seltsi toimetuses ilmuma F. R. Kreutzwaldi regivärsiline eepos ,,Kalevipoeg". (oli eeskuju saanud soomlaste Kalevalalt). ·1860/1870 jõudis eepos rahva sekka. ·Kreutzwaldi hakati kutsuma Lauluisaks. ·Estofiilid- eesti keelt emakeelena ei rääkinud, kuid huvitusid kultuurist. · Tartu Ülikooli teadlased Georg Friedrich Parrot (lähedane sugulane keiser Aleksandriga), Wilhelm Struve (astronoom), Karl Ernst von Baer (füüsik, M.H.J embrüoloogia rajaja), Nikolai Pirogov (anatoom, kirurg) Professorite Instituut- oli kuulus paljude teadlaste pärast, kes seal õppisid ning asus Tartus. Rahvaste liikumine ·Elavnes vennastekoguduste liikumine
Selle loomise varjamatuks eeskujuks oli olnud soomlaste "Kalevala", mille oli peamiselt autentsest rahvaluulest kompileerinud Elias Lünnrot, elukutselt arst nagu Kreutzwald ja Faehlmanngi.. 1857.a ilmuma hakanud Õpetatud Eesti Seltsi publikatsiooni näol oli tegemist teadusliku väljaandega, see oli paralleelseslt eesti ja saksa keeles ning pelvis eeskätt estofiilide huvi. 1860ndail ja 1870ndail aastail kui eepos rahva hulka jõudis, hakati Kreutzwaldi nimetama Lauluisaks. 31.ptk Rahvusliku vaimustuse aastad Organiseerumise algus 1860ndate algul tekkis Viljandimaa ärksamatel talunikel mõte,et oleks vaja priikslasmise lähenevad 50.aastapäeva kuidagi tähistada. Esialgu mõeldi püstitada Aleksander I ausammas, kuid peagi võeti sihiks tänada vabastaja-keisrit temanimelise eestikeelse keskkooli aleksanrikooli asustamisega. Raha selleks pidi kogunema annetustest. Raha kogumiseks ja kooli rajamiseks oli vaja riigivõimude luba(s
7. taimede sordinimed mitteerialases tarvituses (vt O 34). 2. ja 4. punktis märgitud väljendeid ja sõnu võib muust tekstist esile tuua ka eri kirjaga (hrl kursiivis). Siis jutumärke ei ole. Jutumärkidesse ei panda: ülekantud tähendusega sõnu ja väljendeid (vt ka L 45). Nt on üleliigsed järgmiste väljendite jutumärgid: ostis ,,mustalt turult", soome ,,lauluisa" Elias Lönnrot (jutumärgid näitaksid, et kirjutaja ei peagi teda lauluisaks või tunneb selles sõnas stiilihälvet). Enam pole tarvis jutumärgistada ka: 1. asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimesid, 2. perioodikaväljaannete nimesid, 3. autasunimesid, 4. kaubanimesid, 5. üksiksõidukite nimesid. Ühepoole-jutumärke kasutatakse loetelus kordusmärgina: Mati MardikasTallinn Silvi Siisike Vaike Varblane Tartu Reet Rebane
annaabi.ee 
