G. Suits suri 1956 aastal Stockholmis pärast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. GUSTAV SUITSU SIDEMED TEISTE EESTI KIRJANIKEGA Gustav Suits oli väga eriline ja omanäoline kirjanik, kuid tal oli siiski mõningaid sarnaseid jooni teiste Eesti kirjanikega. Samuti oli ta seotud mitmete kirjanike tööde avaldamisega ja nende loomingu kallal töötamisega. F. R. Kreutzwald On alust arvata, et Kreutzwald oli üheks Gustav Suitsu teelejuhatajaks. Suitsul oli Lauluisaga palju ühist. Mitte ainult väliselt, selles, et ka Suits saavutas varakult tunnustuse ja oli väga austatud juhtvaim oma ajas. Leidub ka olemuslikumat sarnasust: suurt kohusetunnet, vastutust sõna ees, raskepärasust sõnastuses, irooniat ja sarkasmi poeemilistes teostes. Samuti austas Suits Kreutzwaldi väga. Seda dokumenteerib ka värsspühendus „Üks ennemuistne jutt“ mille Suits kirjutas Lauluisa sajanda sünniaastapäeva puhul.
jalg ei olnud astunud. Mööbeliesemetest on seal: riidekapp, voodid, kummut nipsasjakestega, Annette Adelheidi ja Tartu kooliõpetaja Gustav Blumbergi laulatuse laululeht roosal siidipaelal ja tütretütre Alice Blumbretgi foto. Arvatavasti mahtus siia kunagi ka lapsehäll või voodike. 11 SÖÖGITUBA JA KÖÖK Söögitoas on koos Kreutzwaldiga leiba murdnud kõik need, kes Võru kaugeks ei pidanud, et Lauluisaga kohtuda: E. Lönnrot, J. Krohn, Y. S. Yrjö-Koskinen, L. Koidula, J. Hurt, J. Köler, C. E. v. Baer, C. Reinthal, F. J. Wiedemann, G. Schultz-Bertram, W. Schultz, E. Sachssendahl ja mitmed teised tolle aja kultuuri- ja teaduseinimesed. Praegu on laud kaetud kahele, otsekui majja oleks jäänud vaid vanapaar: noorem tütar, papa lemmiklaps Marie Ottilie puhkab Võru surnuaial, vanem tütar on abiellunud ja elab Tartus, poeg Alexis õpib Peterburi Tehnoloogia Instituudis
annaabi.ee 
