baltisaksa muusikaeluga, mida esindasid kontserdid, Tallinnas ka ooperid ja operetid ning baltisaksa kodanluse harrastusena Liedertafel´i traditsiooni järgiv meeskoorilaul. On teadmata millisel määral linnaeestlased isegi Tallinnas, kus muusikaelu oli elavam, sellest osa said, kuid tundmatuks ei saanud see jääda juba kooride ja koguduse vahenduse tõttu. Ärkamisaja algupoolel oli eesti muusika üldpilt paljuski veel sarnane eelneva perioodiga. Lauluharrastus Koorilaulu ja orkestrimuusika alged ulatuvad Eestis vennastekoguduse aega. Juba 18. sajandi viimasel kümnendil oli neis asutatud mõningaid Eesti koore näiteks Kambjas aastal1794. 1820. aastail tekkisid koorid Rõngus, Viljandis ning Kanepis, aastal 1823 ka tallinnas. Kooride sünni oluliseks eelduseks oli koolides toimuv muusikaõpetus eriti on esile tõstetud Cimze seminari tegevust Valgas alates aastast 1857. Muusikaline haridus levis laiemale
Vaikimine 14 Guntram Philipp. Die Wirksamkeit der Herrnhuter Brüdergemeinde unter den Esten und Letten zur Zeit der Bauernbefreiung. Köln 1974, 153. 15 M. Laur, Eesti ajalugu, 142. 16 A. Võsa, Vennastekoguduste mõju, 243. 17 Rudolf Põldmäe. Fr. R. Kreutzwald ja vennastekogudus. Keel ja Kirjandus (7), Tallinn 1958, 405. polnud lubatud ja kõik koguduseliikmed pidid kaasa laulma. Tänu hernhuutlastele muutus lauluharrastus elavamaks ka luteri kogudustes.18 Hernhuutlus kui Eesti kristliku maailmapildi kujundaja Balti kubermangudes valitses 18. sajandil, mil vennastekoguduste liikumine Euroopa maades jõudsalt levima hakkas, saksa ülemseisustele tuginev luterlik protestantism, kuid alamkihtidesse kuuluvad pärisrahvad olid ristiusu poolt veel vallutamata. 19 Rahvas tundis selgelt siinsete kirikhärradega seisuslikku ja hariduslikku vahet, mistõttu ei tekkind vastastikku arusaamist ja usaldust
annaabi.ee 
