Kuhlbarsi juhtimisel. Laulupeost soovisid osa võtta ka Peterburi eestlased ja nende muusikakollektiivid. Kahjuks aga tekkisid vastuolud C.R.Jakobsoni ja J.V.Jannseni vahel ning Peterburi eestlaste muusikakollektiivid ei esinenud laulupeol. Enamik lauljaid olid ikkagi lihtsad talumehed ja nendelt nõudis ettevalmistus muidugi kahekordselt energiat. Raskusi valmistas ka nende aastate raske näljahäda, kuid sellest saadi üle lauluentusiasmiga. 8 Esimene üldlaulupidu Peorahva kogunemine Rahvast liikus Tartu poole igatviisi: postivankrite, hobuste, töövankritega ning jalgsi. Sõiduks kulus paljudel päev või rohkemgi, teist samapalju veel tagasisõiduks, nii et pidupäevadega kokku kulus terve nädal. Laulupeost oli kergem osa võtta neil lauljatel ja kuulajatel, kes elasid Tartu lähistel, samuti ka jõukamal Viljandimaal. Ent kaugematel ääremaadel polnud väljavaated kuigi
Koorilaul oli hästi arenenud Kuusalus ja sealt tuli ka pidulisi. Tallinna eesti lauluselts ,,Estonia" oli laulupeo- eelsetel aastatel oma tegevusega üsna ummikus. ,, Estonia" võttis laulupeost osa 10-liikmelise kooriga. Enamik lauljaid olid ikkagi lihtsalt talumehed ja nendelt nõudis ettevalmistus muidugi kahekordset energiat. Raskusi valmistas ka nende aastate raske näljahäda, lauljate sõna otseses tähenduses tühi kõht, kuid sellestki saadi üle lauluentusiasmiga. Laulupeo ettevalmistamine tundus rahvale ka ühiskondliku kohustusena, ühe lülina feodalismivastases võitluses, seniste võitude kindlustamise ja uute saavutamisena. Ärkas ka võitlusvaim-püüe mitte teistest kooridest maha jääda, vaid koguni ette jõuda. Visade harjutuste järel hakkas laul aina paremini kõlama. ,,Priiusepäeva" pühitsemine 26. märtsil 1869 Üheks üldlaulupeo ettevalmistusetapiks kujunes ,,priiusepäeva" tähistamine tema õigel tähtpäeval, s. o
annaabi.ee 
