"Kalevala-mõõt". Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks ("veere, veere, päevakene"). Selline värsivorm kujunes rohkem kui tuhat aastat tagasi. Värsimõõdu nõudel on rahvalauludes läbi sajandite säilinud vanapäraseid sise- ja lõpukaota keelendeid (näiteks laulemaie), mis üldkeelest on ammu kadunud. Folkloristide hulgas üldlevinud arvamuse järgi on väga vanad mõned meie ajani ulatunud lauludki, näiteks "Loomislaul", "Suure tamme laul" ja "Suur härg". Regilaulu viis (nimetati ka tooniks või mõnuks) on lühike ja väikese ulatusega. Regiviis on valdavalt ühehäälne, ainult mõnel pool Lõuna- ja Kagu-Eestis kohtame mitmehäälsust. Regiviiside seas on palju rühmaviise, see tähendab, et ühte ja sama viisi kasutati mitme eri teksti jaoks (näiteks kiigetoon, karjatoon, pulmatoon). Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja viib laulu edasi, arendab
Nimeta heliloojaid. 12. Arvo Pärt 13.Veljo Tormis 1. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet teisendav kordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks. Selline värsivorm kujunes rohkem kui tuhat aastat tagasi. Väga vanad on mõned meie ajani ulatunud lauludki, näiteks "Loomislaul" Runolaul on Soome rahvamuusika. Esitlusviis ühehäälne saateta, teema kalevala, pill kantele, tants jenka. 2. Kuni 19. sajandini oli kõrgkultuur Eesti ja Liivimaal saksakeelne ning siinses professionaalses muusikas domineerisid sakslased. Mõned eestlased võisid küll saada korraliku muusikahariduse, mis tähendas aga nende sulandumist saksakeelsesse kultuuri
selles, et laul nii seotud tektstiga on ning tõlkides see oma tähenduse kaotab, kuid see ei tohiks takistada nii ilusatel meistriteostel kaotsi minemast. Usun, et Sibeliuse laulud on võrdväärsed või kui isegi mitte paremad laulumeistrite Schuberti ja Schumanni teostest.Tuleb vaid leida viis, kuidas neid edaspidi rahvale lähemale tuua. Jään lootma, et kord kuuleme Sibeliuse soololaule rohkem, kui tänasel päeval. Võib-olla tema lauludki alles avastatakse, nagu ka paljude heliloojate imepärased teosed pärast mitukümmet aastat helilooja surmast.. 28 KASUTATUD KIRJANDUS · Eesti NSV Rahvaloomingu maja "loengukontsert "Jean Sibelius", 1965.a. · Santer Levas "Jean Sibelius" , tõlge soome keelest , Tln. 1971 · Liisa Bergi artikkel ,,Sibelius soololaulud" ( http://www.kaiku.com/sibeliussongs
annaabi.ee 
