rahvalikud stseenid. Näiteks on väga populaarseks saanud ,,Kõrtsistseen" ooperist ,,Tormide rand", kus hiidlane ja saarlane kõrtsirahva ees vaidlevad, kumma saare rahvas kangem on. Seda muusikalist numbrit on palju kordi eraldi esitatud ja see on omamoodi leivanumber tänaseni nii ooperi- kui ka meeskooride kavas. Lisaks intensiivsele dirigendi-, pedagoogi- ja heliloojatööle, jõudis Ernesaks avaldada ka mitu raamatut. Nende pealkirjad on laenatud lauludelt, näiteks ,,Nii ajaratas ringi käib", ,,Laul, ava tiivad", ,,Kutse". Need on muheda huumoriga kirjutatud raamatud helilooja elust, eesti kultuurielust ja tegelastest, koorimuusikast ja laulupidudest.
kõrvutused (Parem kodu koorukesed kui võileib võõrsil; Tervis on parem kui rikkus), teised aga kahe teo kõrvutused (Parem hoida kui oiata; Parem hüva rooga üle jätta kui vatsa revestada). Vormisümmeetria, parallelism Enamiku läänemeresoome rahvaste (soome, karjala, eesti, vadja) rahvalauludes valitseb nn. kalevalamõõduline vormistereotüüp, mis põhineb kvantiteerival 4-osalisel meetrumil, parallelismil ja alliteratsioonil. Eriti kaks viimast neist on lauludelt üldistunud ka nende rahvaste muisse folkloorizanridesse -- loitsudesse, mõistatustesse, ütlustesse, samuti jutuvormeleisse ja mujale. Vanasõnades loob parallelism mõnede lauseosade vahele süntaktilis-morfoloogilise sümmeetria ja võib end kehtestada praktiliselt kõigi lausetüüpide (nii rind-, koond-, liht- kui ka põimlausete) baasil. Täisparallelism loob rindlausesümmeetria, mis võib pealistuda põhimõtteliselt igat liiki lausestruktuuridele (vt. ka näited järgnevas)
annaabi.ee 
