teine kunstikeskus on Tampere, esimene aga Helsingi. (Pärl-Lõhmus 1994: 36,37) Tampere on ka tuntud oma aktiivselt tegutsevate kooride poolest. Neid on asutatud erinevatesse paikadesse nii koguduste, ametiasutuste kui ka õppeasutuste juurde. Rahvusvaheliselt on tuntud kolm koori. Nendeks on Tactus, Sympaatti ja tütarlastekoor Campanella. 1970. aasta paiku hakati korraldame Tampere koorifestivali Tampere sävel. Sealt võtavad osa kümned koorid üle maalilma. Festivalile on lisandunud lauluansamblite konkurss. (Pärl-Lõhmus 1994: 67,68) Tamperes leidub palju erinevaid muuseumeid . Kõige tuntum on kindlasti Sara Hildeni Kunstimuuseum. Muuseum on põhiliselt keskendunud oma 2000 teose uurimisele ja eriti Soome vanema kunsti tutvustamisele. Peale selle korraldatakse siin iga-aastaselt rahvusvahelisi näitusi. 1904. aastal loodud Häme muuseum on Tampere vanim. 80ndatel suleti see kaheks aastaks, et hooneid taastada nende esialgsel kujul. Tamperes, Tööväe Maja
aastatest, mil hakkas tasapisi hoogustuma kõik omakultuuriga seonduv. Kui soovid kuulda arhailist seto keelt, leia võimalus, et kuulata laulmas seto leelokoori. Leelo on seto regivärsiline rahvalaul, kus eeslaulja improviseerib sõnad, mida koor järele kordab. Kuulsaimad lauljad on suutnud laulda isegi 10000-20000 värssi ning teeninud selle eest aunimetuse „Seto lauluema“. Setode riietus Seto rõivaste kandjad on tänapäeval peamiselt laulukooride ehk lauluansamblite ehk lauluparkide liikmed, aga ka käsitöö või seto traditsioonilise köögiga tegelejad, seto kultuurist huvitatud inimesed. Peamiselt näeme seto rõivaid kultuuriüritustel ja suurematel seto kultuuriga seonduvatel rahvakogunemistel Setomaal. Seto rõivastusel on läbi aegade olnud kindel reeglistik: rõivakomplekt näitab selgelt ära kandja vanuse, majandusliku ja sotsiaalse positsiooni ning jutustab tema eluviisist. Neiu rõivad:
annaabi.ee 
