,,Kaugelt koju tulles" Eestimaa,Eestimaa- Kes mind võtnud üles kasvata! Eesti leib, mul üksimagus maitsed- Eesti piir , mind üksi kindlast kaitsed- Tänu Isale, et tereta Võin sind jälle, kallis isamaa! Kiindumus eesti rahvasse: ,,Sind surmani!" Kuis on su pojad vagad, Nii vaprad, tugevad ! Nad õitsvad nägusad! Ja sinu tuul ja päike Sind õitsel hoiavad, Ja kõrge kotka tiivad Kuis hellast katavad! ,,Teretamine" Argselt astub sinu ette, Eesti rahvas, isamaa, Laulik; usaldb su kätte Lauluannet pakkuda. ,,Teretus" Teid ma teretan,Eestimaa pojad Kellel kulmud kuumavad töös, Kellel südamed rindades soojad, Selginud sihid silmade ees! Igavest kaob põline jõud: Astuge ette! 2. Koidula on oma luuletuses loonud kevade salajase saabumise meeleolu, looduskujundid, läbi loodus kujundite ülistamine.Ridade vahele on kirjutanud kevade tegelikku tulekut läbi loodus nähtuste. 3. ,,Üürike" Räägib aastaaegade vaheldumisest, see on põimitud inimese elu pikkusega.
ja õppida kõiksuse viimset teadmust kaudu oma südamelöökide. See on mu luuletuste keel, see on mu luule keel, milles talv on tõepoolest talv, kevad, suvi, sügis võtavad mu omaks. Tee peal olen õppinud teisi keeli. Eesti keeles loen tänini oma aastaringe. 16 Teretamine Lydia Koidula Argselt astub sinu ette, Eesti rahvas, isamaa, laulik; usaldab so kätte lauluannet pakkuda. Mis on videvikul hüüdnud õhtu eesti linnuke: Eesti kõrv on kuulnud, pannud Eesti käsi ülesse. Palub: lahkelt vastu võta nõdra keele sõnakest! Truuist hingest tuleb tema, Eesti meelest, südamest! Ööpik, mine, leia sõbru, Emajõe linnuke! Ja mis südamest tulnd, mingu, jälle mingu südame! 17 Mo isamaa on minu arm Lydia Koidula Mo isamaa on minu arm,
Suitsu nimi oli kustutatud raamatutest. Tema arusaamad kunstist ja kirjandusest olid lapsepõlves kaugel sellest, mida võiks tulevasest kirjanikust oodata. Enamus eesti luulet ei huvitand teda üldse, kui jätta kõrvale Loomingutest leitud arbujate vormikindlad salmid. Talle meeldisid aga näiteks mõned venekeelsed laulud nagu Ristleja Varjaag ja teised, mida siis omaette ka laulda püüdis. Lauluannet tal ei olnud ja küllap laulis valesti, eriti ka selle tõttu, et sageli ta laulu viisi ei teadnudki. Nii oli näiteks vana partisanilauluga madrus ?eleznjakist. Tema muud lapsepõlveharrastused peale valimatu lugemise olid samuti kirjandusest kaugel. Teda huvitas tehnika, luges hardunult Noore tehniku käsiraamatut ja muud selletaolist kirjandust ja püüdis ehitada raadiot, millest küll suurt
annaabi.ee 
