( suur osa rahvaluulest pühendatud regilaulule ja Kalevipojale. 19 sajandi lõpus peeti regilaulu sõnu ilusaks, meloodia sinna aga ei puutunud. enne Hurta on rl hulk suurem kui pärast) * 19 sajandil regilaulu väärtus muutus: a) 80.a olid lõppriimilised laulud populaarsed b)90. algul oli probleem, et folkloristika festivalidel ei saa regilaule sisse panna, 90a lõpul näitasid üliõpilased, et neile meeldib see. *regilaul on pigem maaharijate ja karjakasvatajate kultuur pigem. ANDMED LAULMISTE KOHTA * 1. andmed on 1170 eestlaste laulmise kohta, järgmine vihje laulmisele, itkemisele(traditsiooniline nutmine) oli 1220.aastatest Hendriku Liivima kroonikast järgmised tõendid on 1550. aastast. sel ajal oli reisimine enesekoolitamise võimalus. *1.laulutekstid kirjutatud 1660, avastati 1990.a alguses rootsist ühe mõisa arhitektide jooniste vahelt, mis olid mõisavastased laulud *järgmine leiti 1680.a käsikirjana "nõelamängulaul", avastati aga 1930ndatel. kuulub
muusikalisi piiranguid: Peatükk 7. Las nad viivad jumalateenistusi läbi ise oma häälte abil, mitte professionaalide abiga, kes on selleks otstarbeks palgatud; ja missa ohverdusel las toovad ise kuuldavale vastulaulmised, mida koor tavaliselt teeb, kuid neil ei tohi lasta usurpeerida diakoni ja asediakoni rolli jumalasõna tsiteerimisel. Las nad hoiduvad hääle ja selle tonaalsuse modifitseerimisest või muudest laulmiste vahenditest, mida nimetatakse ,,ilustatuks" või ,,instrumentaalseks" nii kooris kui ka mujal. See kujutas endast muusika keeldu, mis oli sama tõsine kui Palestrina legendis kirjeldatu. Nunnade kirikutest oli lisaks professionaalsetele muusikutele välja jäetud ka polüfoonia. Võtmeisik kogu kloostrireformis oli meile juba tuttav Gabriele Paleotti, kes 24. sessioonile järgnenud päevadel oli liiga hõivatud uute dekreetide ettevalmistamise ja ülevaatamisega, et
annaabi.ee 
