1927. aastal, kui koor esines Leningradis, jõudis Korjus üle piiri Eestisse, kus ta kohtus oma isaga ning jäigi isa juurde elama. 1929. aastal abiellus ta füüsiku Kuno Foelschiga. Oma lauljakarjääri jätkas ta sopranina Saksamaal, kuni sai 1933. aastal töökoha Berliini riigiooperis. Tema edukad esinemised ka väljaspool Saksamaad tõid talle hüüdnime "Berliini ööbik". Filmiprodutsent Irving Thalberg, kuuldes Korjuse häält, sõlmis lauljatariga kümneaastase filmilepingu ning Korjus reisis Ameerikasse, Hollywoodi. Tema esimene film Hollywoodis oli "Suur valss" (1938). Korjuse tähtosa pidi olema filmis "Sandor Rozsa" (1940), kuid autoõnnetuses sai tema jalg vigastada ja ta vajas pikaajalist taastumisperioodi, film katkestati. Aastatel 19411944 elas ta Mehhikos, kus tegi kaasa hispaaniakeelses filmis "Impeeriumi rüütel" (1942). 1944. aastal naasis ta USA-sse, kus andis mitmeid kontserte
oma elukaaslast võtma ema aseainena, oodates, et ta hoolitseb, hoiab, kaitseb ja suhtub temasse rohkem emalikult. Selline mees, kellel on väga tugev anima, muutub väga emotsionaalseks ja sentimentaalseks. See ema projektsioon on maha võetud ainult siis, kui see anima ei esine ainult ema kujundina, vaid ka muude naiselikkuse vormide läbi (armastatu, tütar, õde vms). Kui 70-aastane professor jookseb oma kaasa juurest ära noore kauni lauljatariga, siis on temast anima võitu saanud. Ideaali kujutis liigub ajas vastupidiselt. Mida vanemaks ta saab, seda nooremaks kujutis muutub. Poisi jaoks on ideaal ema (vanem naine), vanema mehe jaoks juba noorem neiu. Kui anima mehe üle valitseb on ta kapriisne, tujukas, emotsioonide pundar, hea intuitsiooniga, irratsionaalne, müstiline. Animus ehk mehelikkuse alge naises armastab ennast projetseerida igat sorti kangelastele. Kui animus
annaabi.ee 
