luuleread algkooliklassides, sihipäraselt kirjutama ja harjutama hakkasin kahekümneselt. […] Nood olid diletandi värsid. Ma olin värsse kirjutav külapoiss või põllumees või asjaarmastaja. […] Kui olin saanud paari värsiraamatu autoriks, tundsin, et tegelikult peaks vist kõik olema üks: sinu luule ongi su elu, su elu ongi su luule.“ Hando Runneli luulet on ilmunud jätkuvalt nii perioodikas kui luulekogudes. „Luuletajana põhimõttelist tähelepanu pööranud luuletekstide lauldavusele (s.t. ka mõningasele rahvalikkusele). Oluline osa tundelises luules on kaduva küla (kaduva kodu) motiiv. Sagedaste surmamotiivide eluliseks taustaks on isa varajane surm (1949 Amblas). On ka eesmärgita huumorit ta luules, on ka selgesuunalist ühiskonnairooniat. Mõnedest üldinimlikest teemadest hoolimata on H. R. luule lokaalne, eesti rahvuse, eestikeelse lugejaskonna enesetunde-luule.“ Esimene kogu “Maa lapsed” (1965) ilmus kassetis “Noored autorid” III, teine kogu “Laulud
Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. Aastal 2002. Valiti Hando Runnel Tartu linna aukodanikuks. 2. LUULE Esimesi luulekatsetusi tegi Runnel juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. Tema luulet on ilmunud jätkuvalt nii perioodikas kui luulekogudes. Ta pööras tähelepanu luuletekstide lauldavusele, samuti oli oluline tundelises luules kaduva küla motiiv. Sagedaste surmamotiivide eluliseks taustaks on isa varajane surm. Muidugi on ka eesmärgita huumorit ta luules ning ühiskonnairooniat. Kuid hoolimata üldinimlikest teemadest on H. Runneli luule lokaalne, Eesti rahvuse, eestikeelse lugejaskonna enesetunde-luule. Paljud tema luuletused on selge sihtgrupita, ühtviisi kõnekad nii lastele kui täiskasvanutele. Hulk tema luuletusi on tuntud ka rahvalike lauludena
annaabi.ee 
