Halle üheks saavutuseks Eestis oli Albu vaeslastekool eesti ja saksa soost orbudele. See oli küllalt avara õppekavaga ja kõrge tasemega kool, mis töötas 1717. aastast arvatavasti 1740. aastani (Vahtre 2000). Esimesed katsed siduda talupoegi lugemisoskuse nõudega on teada 1720. aastaist. Nimelt teatas Märjamaa pastor 1728. aastal, et ta on suutnud talupoegi sundida oma lapsi varem kooli panema vaid ähvadustega, et ta lugemisoskusteta noorte abielusid ei laulata. Esimene nõue, et lapsed peavad 7. Ja 12. eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemist kodus pärineb 1739. aastast. Sajandi keskpaiku juurdlus kord, et lugemisoskusteta isikuid ei tohi armulauale võtta, mis tähendas, et lugemisoskus muutus kohustluslikuks juba kõigile leerilastele, mitte ainult abiellujatele (Vahtre 2000). 18. sajandi teine pool kujunes rahvaharidusele küllalt viljakaks. Selles etendas peaosa
Rahvahariduse ees seisvad probleemid võttis tabavalt kokku Koeru kirikuõpetaja tõdemus: mõisnikud kaebavad, et pole koolmeistreid, koolmeistrid kaebavad ei ole õpilasi, talupojad kaebavad koolmeistrid pole kõlbulikud. Ja kõigil on õigus. Esimesed katsed siduda talupoegi lugemisoskuse nõudega on teada 1720. aastaist. Nimelt teatas Märjamaa pastor 1728. aastal, et ta on suutnud talupoegi sundida oma lapsi kooli panema vaid ähvardusega, et ta lugemisoskuseta noorte abielusid ei laulata. Esimene üldisem koolisundust tähendav korraldus pärineb 1739. aastast, mil Liivimaa ülemkonsistoorium kehtestas nõude, et kõik talulapsed peavad 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või lugema õppima kodus. Sajandi keskpaiku juurdus kord, et lugemisoskuseta isikuid ei tohi ka armulauale võtta, mis tähendas, et lugemisoskus muutus kohustuslikuks juba kõigile leerilastele, mitte ainult abiellujatele (Vahtre, 2000). 18
annaabi.ee 
