ja jämeduselt. 1.4 MAITSE Murulauku ei hinnata mitte ilu ega sibulate, vaid pealsete maitseomaduste pärast. Võrreldes teise varakevadise maitserohelise talisibulaga, on murulaugul üks oluline eelis, ja see on tema mahe maitse. Ehkki kõikidel laukudel on glükosiidide rohkusest tulenev kibe maitse, väljendub see murulaugul suhteliselt nõrgalt. Ka lõhn on murulaugul tunduvalt vähem vängem võrreldes teiste tuntud laukudega. Murulaugus on vähesel hulgal väävlit sisaldavaid lenduvaid eeterlikke õlisid, mis annavad sellele maitsetaimele ikkagi selgelt iseloomuliku lõhnavarjundi. Mikroobivastaselt toimelt jääb murulauk sibulale ja küüslaugule paraku alla. Suurtes kogustes on murulauku rahvameditsiinis kasutatud nii seedeprotsesside soodustajana kui ka liigkõrge vererõhu alandajana. Et murulaugu lehtedes leidub mitmeid ekstraktiivaineid, mis soodustavad seedenõrede eritumist, siis on sellel
Cupressaceae- Küpressilised Thujopsis dolabrata hiibapuu (nagu kunst, tagant on enamjaolt valge ,koos rohelisega, tugev lõhn, võrseid katavad soomusekujulised lehed) Thuja occidentalis harilik elupuu (soomusetaolised lehed, võrsed on pruunid, lehtede peal on õlinäärmed , sellised pallikesed) käbid (hästi pisikesed, pehmed mingi 0,5 cm, pruunid) Thuja plicata Hiigelelupuu (nagu soolikas, pikad lehe, lapikud, tagant heledam roheline, koos õhulõhe laukudega, võrse on helepruun oranzikam) Käbid (natuke suurem hariliku elupuu käbidest, tipus on natuke nõeljad teravikud, soomustel on lõhed , nagu oleks kaks soomust üksteise peal ) Chamaecyparis (hamatsüpris) pisifera mägiebaküpress (võrse tipud longus, üleval tumepruunid võrsed ja alt oks läheb helepruuniks, pealt rohelised , alt rohelised valgete õhulõhe laikudega (õhulõhed nagu liblikad) Käbid (ümmargused, kui on oksa küljes siis