muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor- Eesti). Anna viimased luuletused ilmusid 1954.aasta valikkogus. Mitmed luuletused on tänase päevani populaarsena püsinud rahvuslike lauludena ning kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Anna Haava avaldas ka vähesel määral proosapalu. Ta tõlkis rohkesti klassikateoseid ning isegi kreeka mütoloogiat. Elatist teenis ta hilise eani peamiselt tõlketööga. Anna viiendasse eluaastasse lauges Haavakivi talu päriseks ostmine, millele eelnes pingeline rahakogumine. Kodus kujunesid välja Anna Haava põhijooned, millega ta edasisse ellu suhtus. Lapsepõlve keskkond jättis Haavale suuri looduselamusi, mille jälgi on näha Haava lüürika loodushingestuses. Igapäevase elu kõrval tekitasid ilusa ning idüllilise ettekujutluse ja mõttepildi nt isa viiulimäng, Jakobsoni luuletused ja „Kalevipoja“ ettelugemine. Samuti arenes Haava poolehoid ja austus töötava inimese suhtes.
mõisnike vastu. Hariduse ja kultuurialgete kõrval hoiti perekonnas au sees patriarhaalsed traditsioon. Talviste käsitööde juuresja suvistel laupäevaõhtutel vesteti jutte, loeti äsja ilmunud ,,Kalevipoega" ja lauldi peremehe viiulimängu saatel. Patriarhaalsed ja kultuurilised traditsioonid koos majandusliku heaolu ja kauni loodusega moodustasid Haava lapsepõlvekodu heleda külje, kuid see päikesepool ei olnud siiski ainuvalitsev. Anna viiendasse eluaastasse lauges Haavakivi talu päriseksotsimine, millele eelnes pingeline rahakogumine. Ikka selgemini avaldus talus rahaliste suhete mõju. Lõpuks langes Joosep oma lihtsameelsuse ja petturist õemehe ohvriks, kelle kätte ta usaldas taluostu rahad ja ostulepinguvormistamise. Pettur laskis talu kirjutada oma nimele ja nii kaotas luuletaja isa õiguse perekonna põlisele kodule. Isakodus kujunesid välja Anna Haava elusuhtumise põhijooned. Lapsepõlveümbrus on
annaabi.ee 
