o Ameeriklased asstuvad sõtta 6.04.1917 o 1916 detsembris määrati liitlaste läänerinde ülemjuhatajaks G.R.Nivelle -> planeeris pealetungi 40 km laiusel lõigul. -> selle vastu ehitasid sakslased Siegfriedi liini o Aprillis 1917 nädal suurtükituld + rünnak ->nn Nivelli tapatalgutes hukkus ~250 000 liitlast o Juuli lõpus 1917 algas nn II Ypres'i lahing Flandrias -> mudaväljadel liitlaste mööda laudteid (40 000 teadmata kadunud) -> 6. Novembriks liitlasi hukkunud 300 000+viik. o November kuni detsember 1917 Cambrai tankilahing -> sakslased peatasid nad rünnakrühmadega. o Oktoobri lõpus 1917 Caporetto lahing -> Itaallaste rünnak -> sakslased tulevad Austria-Ungarile appi -> sakslased jõuavad Veneetsiani o 1917 aasta septembris algab Saksa pealetung idarindel -> 3.09 vallutati Riia > oktoobri alguses Eesti saared
Riigimetsa majandamise arengukavade koostamisl lähtutakse Euroopas üldtunnustatud säästliku metsanduse põhimõtetest. Puhkamiseks ja matkamiseks sobivaid metsi on Eestis 200 000 hektari ringis ligikaudu 10% tervest metsamaast kokku. Populaarseks on muutnud veekogude äärsed puhkemetsad: mereääres, suurtemate jõgede ja järvede kallastele kasvavad metsad. Samuti on rajatud looduse õpperadu, ehitatud puhkemaju, vaatetorne ka soid ja rabasid läbivaid laudteid. Riigimets on avatud kõigile. Igaühe õigus lubab: peatuda ja ööbida matkaonnides ning telkimiskohtades. Lõket võib süüdata selleks ettenähtud kohtades. Jalal kuivava puu või tuulemurru raiumiseks peab riigimetsas luba küsima metskonnast, erametsas aga selle omanikult. Tuleb arvestada, et jalal kuivav puu on paljudele lindudele pesapaigaks. Enne lõkkeplatsilt lahkumist tuleb veenduda, et söed on lõplikult kustunud ning tule edasi levimine pole võimalik.
käpalised õitsevad, näiteks tehakse matkaradu, et inimesed neid taimi ära ei tallaks. Selle koha üheks ohuks on looniitude kinnikasvamine, kui neid õigesti ei hooldata, mille tagajärjel võivad seal piirkonnas kooslused hävida, k.a ka käpalised. Teisteks ohtudeks on liigne turism, mis tähendab turistide liigset külastust panga lähedal, ja objekti juures asuv maantee. Tagada saab kaitse eesmärgi pannes liikumispiirangud käpaliste õitsemisajaks või siis laudteid teha. Loopealseid regulaarselt niita ja hooldada. Teiseks kaitsemeetmeks on keelates turistidel seal liigne liikumine, kuna see kahjustab puutumatut loodust. 10 Kokkuvõte Tupenurme pank on oma väärtustega märkimisväärselt erakordne, kuna asetseb veepiirist eemal. Samas on aga kooslused sarnasemad just veepiiril asetsevatele pankadele. See tähendab, et kunagi kui saar veel madalam oli, asus tupenurme pank veepiiril, aegamisi saare