käpalistest, kelle kasvukohaks on mets. Liik kasvab varjuliste okaspuu- ja segametsade samblavaibal ja kõdukihil (Tuulik, Kull, 2002). Ohuteguriteks on kasvukohtade kahjustamine. Keskkonnaregistri andmetel esineb Meenikunno looduskaitsealal roomavat öövilget viies kohas kaitseala lääneosas ja kasvukohad on kaitstud sihtkaitsevööndi režiimiga. Rüüt, kellest eelmises punktis juttu oli, on III kaitsekategooria liik. Seda liiki mõjutab negatiivselt laudteest tingitud häirimine. Häirimise vältimiseks reguleeritakse külastuskoormust. Lisaks külastajatest tingitud häirimisfaktorile loob laudtee pisikiskjatele (rebased, kährikud, nugised) hea ligipääsu lindude pesitsusalale. KASUTATUD KIRJANDUS 1. eElurikkus. Sarvikpütt. https://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?lang=est&id=91537 23.04.2018 2. Elts, J., Marja, R. 2013. Suurkoovitaja kaitse tegevuskava. 3. Keskkonnaamet, 2012
Eestis on analüüsinud Leivits jt (2009) külastuskoormuse mõjusid rüüda (Pluvialis apricaria) pesitsusterritooriumite paiknemismustritele seoses suurenenud külastuskoormusest tingitud häiringutega Nigula rabas. Tulemused näitasid laudtee ümbruses rüüda pesitsustingimuste halvenemist ja võrreldes esimese analüüsitud perioodiga (1981–1993) territooriumite keskmise kauguse nihkumist teisel perioodil (1995–2007) 83 m laudteest eemale. In situ simulatsioon või häirimine Antud uuringud testivad liikide vastusreaktsiooni häiringu simuleeritud tasemetele. Rodriguez-Prieto ja Fernández-Juricic (2005) analüüsisid inimhäiringu mõju endeemilisele Iberia konnaliigile. Kahepaikseid on kirjeldatud hea indikaatorliigina keskkonnaseisundi hindamiseks (Blaustein 1994, Blaustein ja Wake 1995). Sellel konkreetsel juhul oli uuringu eesmärk hinnata suhteid konnade ressursikasutamise sageduse ja inimeste külastussageduse
annaabi.ee 
