poolest. Sõidame Skútustaðiri farmi juurde ning uudistame vulkaanilisi pseudokraatreid. Meile paistab suurepärane vaade Myvatni järvele ja hea ilma korral ka keskmaa mägistele tippudele. Namafjall on geoloogiliselt väga kõrge maasisese temperatuuriga piirkond, kus vaid tuhande meetri sügavusel maapinnas tõuseb kuumus juba mitmesaja kraadini. Maapinna õhukesele koorikule spetsiaalselt paigaldatud laudteedel on võimalik jalutada keevate sulfaadikraatrite vahel. Soovijatel võimalik kümmelda vulkaanilistes termaalvetes Myvatni laguunis. Tegemist on põhjaranniku „sinise laguuniga“. Peale mõnusat kümblust on hea suunduda juba tagasi Myvatni järve äärde, kus majutume külalistemajades Hlid, Elda või Hotel Gigur by Keahotels või sarnases. 3. päev DIMMUBORGIR - DETTIFOSS - ASBYRGI - HUSAVIK JA VAALAVAATLUS -AKUREYRI Hommikusöök
Täpsemat infot piirkonna looduse kohta leiad Kabli küla Looduskeskusest. Ettevalmistatud telkimisalad asuvad Lemmes ja Krapis. KAISMA MATKARADA Põhja-Pärnumaal asuv Kaisma Suurjärv on 1,2 km² suurune rabajärv. Temaga on ühenduses rabade keskel asuv Kaisma Väikejärv ning nende kahe järve vaheline ala on ehedaks näiteks puutumatust loodusest. 1,3 km pikkune terviserada kulgeb ümber Kaisma Suurjärve, saad nautida järve äärset ilu, raba- ja metsakeskkonda. Osaliselt laudteedel kulgeva raja kaardi leiad selle algusest. Rajale jääb mitmeid loodust tutvustavaid infotahvleid ja vaatetorn. Järve äärsest puhkealalt saad laenutada paadi ning minna järvele sõudma. Samuti saad seal ööbida ja teha sauna, telkida või peatuda karavaniga KIHNU SAAR Kihnu saar on omapärane sulam kaasajast ja minevikust. UNESCO pärandi nimekirja kantud Kihnu kultuuriruum on tänaseni elav ja toimiv. Nii kannavad saare naised igapäevaselt enda
radadele. Näiteks laudteed pidi läbi raba minnes häirivad inimesed sealset elu vahest 50 m ulatuses kummalgi pool rada, pelglikel rabaelanikel on võimalus pisut kaugemale tõmbuda. Loodusmaastik matkaraja ääres püsib puutumatuna, seda võib igaüks nautida ja pildistada. Korralikult väljaehitatud laudtee hoiab inimesi paremini loodusesse laiali valgumast kui mistahes keelud või tõkked. Laudteed on kergesti läbitavad, nendel liikumine ei vaja erilist ettevalmistust ega varustust. Kuna laudteedel matkavad ka loodusega suhteliselt vähe kokkupuutuvad inimesed, siis on siin vajalik asjatundlik juhendamine ja/või küllaldane info; pikematel marsruutidel peaks olema ka puhkekohad. Lisaks esteetilisele elamusele peaks turist saama silmaringi avardavat infot looduse mitmekesisuse nägemiseks ja mõistmiseks, kuid ka soodes toimuva majandustegevuse ja selle tagajärgede kohta. Matkaraja atraktiivsust tõstavad vaatetornid ja matkamajakesed. Vältimatud on vaatlustornid
annaabi.ee 
