majandushoonena enam kambreid. Põllunduse ja karjanduse arenedes kasvas vajadus suuremate aitade ja lautade järele. Tavaks said suured üheruumilised laudad, kõik loomaliigid omaette sulus. Kanade jaoks olid õrred. Uutel lautadel olid ka aknad ja kõrge kivivundament. Lõuna-Eestis ehitati rohkelt maakivist seintega lautu. Enam hakati eitama ka hobusetalle, mida varem taludes üldse ei olnud. Sageli kuulus talli juurde ka vankrikuur. Taluõue ilmus ka suur kerge ehitusega, enamasti laudseintega heinaküün. 20.sajandi alguses hakkad vana tüüpi aedu kõrvale tõrjuma laualippidest lippaed.19.sajandi keskpaigas hakati ehitatama keldreid pooleldi või täiesti maa sisse ehitatud (varem hoiti kartulisaaki maa sees aukudes, kartulikoobastes), just seoses kartulikasvatuse suurenemisega. Seal hoiti peale kartulite ja juurviljade ka muid toiduaineid, nt piima. Keldritel olid tavaliselt kiviseinad, vanematel palklagi, uuemalte kividest laotud võlvlagi. Mullast paistis välja vaid esisein
Kui pööning on tuulutatav, siis peab soojustus olema kaitstud ka tuuletõkkekihiga. Mürapidavus on oluline, kui välismüra foon on kõrge Vahelagede kandekonstruktsiooniks võivad olla - monteeritavad raudbetoonpaneelid (õõnespaneelid, ribipaneelid) ja plaadid - monteeritavad silikaltsiidist ja gaaskukeroonist silepaneelid (kasutati varem) - monoliitraudbetoonist ehk kohtbetoonist sileda aluspinnaga või taladega ribiplaat - puittalad - liimpuidust või kihtpuidust talad - vineer- või laudseintega liittalad (kasutatakse harva) - tellistest või paekivist võlvid (kasutati varem mõisahoonete keldrite või ka esimese korruse vahelae kandekonstruktsioonina) Raudbetoonpaneelidest vahelaed Tänapäeva õõnespaneelide terassarruse eelpinge on täpselt välja reguleeritud ja tänu sellele on paneelide läbipaine ühesugune; naaberpaneelid moodustavad sileda pinna. Perimeetril ümbritsetakse paneelid monoliitbetoonist sarrustatud vööga ja paneelivuugid täidetakse
annaabi.ee 
