ja toetusele ehitati laudtee uuesti saareelanike poolt. Roosisaare laudtee-purdest on jäädvustatud mitmeid pilte, mis on kättesaadavad Võrumaa muuseumis. Allolev foto (joonis 9) on tehtud sild-purdest vahemikul 1970-1980 (Eesti Muuseumide Veebivärav). Joonis 9. Purre Roosisaarel (Eesti Muuseumide Veebivärav). Ivask (1976) on kirjutanud, et Roosisaarele võis saada romantilise vaiadele rajatud laudraja kaudu. Roosisaarel võtab Teid vastu tähis, mis märgib kunagist kiviaja asulakohta. Peamiselt mindi üle laudtee, et imetleda kaunist vaadet linnale. Roosisaarel aga käidi ka puhkamas ning osaleti jahimeeste võistlustel. Arvatakse, et kunagine laudtee olnud justkui värav, mida kasutasid jalutajad-loodusnautijad, marjulised-seenelised ning isegi kalamehed, kes käisid sillalt või selle ümbrusest kala püüdmas (Kivioja 1966). Laudteed on korduvalt korrastatud
Näiteks laudteed rabades. Loenduritena kasutatakse pääslate juurde paigutatud infrapuna sensoreid või survematte, mis paigutatakse looduslikesse või kunstlikesse pudelikaeltesse. Kuna kogu külastajate liiklus käib läbi pääslate, pole ala tõmbeobjektide jälgimine vajalik (kui just ei paku huvi mingi konkreetse objekti külastatavus/kasutatavus). Pikemaajalisi kohapealseid vaatlusi vaja pole. Samas tuleks uurida võimalikke esinevaid hajumisi. Näiteks raba laudraja puhul võib esineda vähest hajumist räätsamatkade näol. Külastusseire tulemiks on info ala kasutavate inimeste koguhulga ja käitumismustrite kohta. Kui alal esineb tundlikke kaitsealuseid liike, tuleks inimmõju uurimiseks kaasata vastava elustiku eksperte. Meetmetena on võimalik rakendada mingi rajaosa sulgemist/ümbersuunamist ning puhkealade (välja)arendamist. 82
annaabi.ee 
