d) tendents analüütilisuse suunas, osade käänete asendumine eessõnaliste konstruktsioonidega: genitiivi asemel de + abl. v. acc. (gladius militis asemel gladius de milite) või ad + acc. (gladius ad militem); daativi asemel konstruktsioon ad + acc. (utilis homini asemel utilis ad hominem). e) Akusatiiv muutub valdavaks eessõnalistes ühendites (cum militibus asemel cum milites). f) Verb: analüütilised e. perifrastilised vormid: passiiv KL (laudor) → VL laudatus sum (KL passiivi perfekt); tulevik modaalverb (volo, debeo, habeo) + infinitiivist (amare habeo) → uus sünteetiline tulevik (aimerai); kaovad nn. depoonensverbid (millel oli passiivne vorm ja aktiivne sisu: nascor, morior). g) Omadussõna komparatiivi ja superlatiivi analüütilised vormid: fortior > magis fortis, plus fortis (hisp. mas, pr. plus) h) demonstratiivide tähendus nõrgeneb (→ määrav artikkel); arvsõna unus tähenduse
d) tendents analüütilisuse suunas, osade käänete asendumine eessõnaliste konstruktsioonidega: genitiivi asemel de + abl. v. acc. (gladius militis asemel gladius de milite) või ad + acc. (gladius ad militem); daativi asemel konstruktsioon ad + acc. (utilis homini asemel utilis ad hominem). e) Akusatiiv muutub valdavaks eessõnalistes ühendites (cum militibus asemel cum milites). f) Verb: analüütilised e. perifrastilised vormid: passiiv KL (laudor) VL laudatus sum (KL passiivi perfekt); tulevik modaalverb (volo, debeo, habeo) + infinitiivist (amare habeo) uus sünteetiline tulevik (aimerai); kaovad nn. depoonensverbid (millel oli passiivne vorm ja aktiivne sisu: nascor, morior). g) Omadussõna komparatiivi ja superlatiivi analüütilised vormid: fortior > magis fortis, plus fortis (hisp. mas, pr. plus) h) demonstratiivide tähendus nõrgeneb ( määrav artikkel); arvsõna unus tähenduse nõrgenemine (
annaabi.ee 
