meenutavad prantsuse turu värvistiihat, mitmevärvilisi kompvekke. Selgelt on tuntavad rahvuslikud jooned. Matisse'il polnud illusioone oma publiku kohta. Ta teadis, et üks haritud tööline on ainuke publik, keda arenenud kunst suudab kaasa haarata ning ajalugu on näidanud, et tal oli õigus. Tuntumad teosed: ,,Tants'' (1910), ,,Hispaanlanna trummiga'' (1909), ,,Hispaania natüürmort'' (1910-1911), ,, Korsika maastik'', ,,Tanger. Vaade aknast'' (1912), ,,Helesinine lillevaas sinisel laudlinal'' (1913), ,,Punased kalad''(1911), ,,Uni'' (1940), ,,Kunstniku ateljee'' (1911) jt.
valgus, rahulik lamp valgustas kõige kohutavamat segadust. Üks aknaruut oli puruks löödud, uks oli maha murtud ja rippus poollahtiselt hingede küljes; laud peene õhtusöögiga oli kummuli, parketil vedelesid purunenud pudelite killud ja laiaks tallatud puuviljad. Kogu tuba andis tunnistust hirmsast meeleheitlikust võitlusest ja kogu selles kummalises tohuvabohus arvas d'Artagnan nägevat koguni riideräbalaid ja vereplekke laudlinal ning kardinail. Noormehe süda tagus meeletult, ta laskus kiiresti puu otsast alla, sest ta tahtis näha, kas ei leidu ka mujal vägivalla jälgi. 255 Öövaikuses säras endiselt nõrk mahe valgus. Nüüd märkas d'Artagnan midagi, mida ta enne ei olnud tähele pannud, sest varem ei olnud miski sundinud teda üksikasjalisele vaatlusele. Tallatud ja auklikuks trambitud maapinnal oli näha inimeste ja hobuste segaseid jälgi