Keisri hull – märkmed - Jakob hakkas päevaraamatut pidama, sest sattus asjadesse, mis olid ebaharilikud - Õde Eeva värvis juuksed mustaks, et näidata kõigile mis temaga tehtud on, uhkuseks, leinaks, demonstratsiooniks, nö leinalipp, peale 8 aastat pesi värvi äädika abil maha - Pidas päeva raamatut ja soovis seda teha salaja, seega otsis sellele peiduka, kuhu see kiirel panna vajadusel, milleks sai laeluugi taga olev laudkast - Sündis koos oma õe Eeva, ja väiksema õe ja vennaga, kes surid peale sündi kurgutaudi tõttu, Tömbi külas, isa Peetri Kannuka talus - Eevale pakuti toateenija ametit mõisas, kuhu ta ka minna otsustas, kuigi vanemad seda just heaks ei kiitnud, kus kohtus ohvitser Timotheusiga - Timotheus von Bock (keisri sõber) ratsutas Kannuka tallu koos Eevaga, soovides paluda isalt luba tütrega abielluda, vandudes, et tahab teda tõeliseks naiseks mitte
pingile veepangede jaoks ning piima- ja toidunõusid mahutavatele seinariiulitele. Kirveste ja lusikate hoidmiseks oli seinal rõhtsad puuliistust varnad, milles olid esemete jaoks avad. Püttides hapnema pandud piima ja teisi toiduaineid, eriti leiba, hoiti kapis. Varasemad kapid olid ühe uksega, väikesed ja seisid vahetult põrandal. Mõnel pool jäeti ukse sisse suur neljakandiline õhutusava. Üks vanimaid panipaiku oli kirs, neljal jalal seisev kaanega laudkast, kus hoiti riideesemeid, kangaid jne, samuti vilja ja jahu. Seetõttu on kujunenud kirst omaette rikkuse sümboliks. Vanadel kirstudel oli sammaskonstruktsioon. Levinud olid ka kumerakaanelised kirstud. Viljakirstud olid lihtsad ja kaunistusteta. 6 Pimedal ajal valgustati elutuba männi- või kasepuust kistud peergudega, mida hoidis kas ahju välisnurgale