Rind on lai, hästi lihastunud ning sügav. Roidekaar on kumer. Turi on lai ja hästi lihastunud, pigem madal ning lühike, kuid võib olla ka keskmise kõrguse ja pikkusega. Abaluu asend on pigem püstjas kuni püstine. Abaluu piirkond on hästi lihastunud. Selg on lühike, tugev, hästi lihastunud, kusjuures arenenud laudja lihastikuga hobustel tekib nõgusa selja mulje, mis on aga näilik. Lanne(nimme) on lühike, lai, hästi lihastunud ning tugevasti seotud laudjaga. Tühimik on lühike. Laudjas on pikk ja suhteliselt lai. Väga hästi lihastunud hobustel on rennlaudjas, kusjuures renn ulatub ka seljale. Laudja kallak on libajas. Reis ja säär on kaetud reljeefsete võimsate lihastega. Õla- ja küünarvarre-ala paistab silma oma reljeefsete lihasgruppide poolest, mis on üheks vana-tori hobuse eriomadusteks. Liigesed on laiad, tugevad ja reljeefselt piiritletud. Jäsemed on kuivad, tugeva luustikuga, selgesti nähtavate kõõlustega
pool. Vanuse suurenedes nõuded leebemad. Liialt kõrge udarapõhi=väikemahuline udar, praakimine suurem. Udara eespoolne kinnitus võiks olla kõhujoonega ühtlaselt üleminev. See suurenab udara pikkust ja pamtu. Samas hoiab ära udara pendeldamise küljelt küljele kiirema liikumise korral. Mida kõrgem on udara näärmekude tagant poolt, seda pikem ja mahukam on udar. Koos laiema laudjaga veelgi mahukam udar. 11. Veiste sotsiaalne käitumine Veiste karja hierarhia kujuneb välja mõne aja jooksul ja on küllalt püsiv. Loomade omavahelised suhted avalduvad söömise ajal vabalaudas või karjamaal. Lihaveised on säilitanud karjainstinkti tugevamini: söömise ajal hajusamalt, puhkavad koos, vasikad ringi sees. Rahumeelsus püsib sarnasesse rühma kuuluvate loomade vahel. Närvilise õhkkonna loob uute loomade tulek karja. Kui
annaabi.ee 
