35 tohib haarde seadmed vabastada ploki küljest alles pärast selle lõplikku paigaldamist projektasendisse. Tellingud ja töölavad peavad olema tugevad ja stabiilsed. Enne järjekordse korruse müüride ladumise algust peavad olema paigaldatud trepimarsid ja -podestid ning rõdud koos nende külge keevitatud piiretega. Kõik laudise tasandil või sellest vähem kui 0,6 m kõrgusel asuvad avad seintes, mis viivad hoonest välja või laudiseta kõrvalruumidesse, liftisahtidesse jms., tuleb tõkestada inventaar-kaitsetaradega. Sisukord 7. Kivikonstruktsioonide püstitamine .................................................................................................1 7.1 Müüritöödest üldiselt.................................................................................................................1 7.2 Müüritise liigid ja seotised ................................................................................
sajandil muudetud klassitsistlikeks püstipidi piklikeks kuue ruuduga akendeks, nagu on tavapärane hilisematel puitelamutel. Vahel harva võib sellistes hoonetes leiduda ka kõrgema kunstiväärtusega detaile, näiteks barokseid ahje või maalitud talalagesid. Välisviimistluseks on tavaliselt silmapaistavalt lai rõht- või püstlaudis, mis seina löödud suurte käsitsi valmistatud sepanaeltega. Mõned kõige varasemad elamud võisid olla ka laudiseta, kuid juba alates 18. sajandist hakati puitmaju meil linnades laudisega katma. Tüübilt sarnaste vanabalti majadena on ehitatud ka köstrimaju, pastoraate, koole, mõisahooneid ja vanemaid taluhäärbereid ning mõisate moonakatemaju väljaspool linnu. Linnades olid seda tüüpi hooned algselt enamasti ühepereelamud, kuid hiljem on enamik neist kohaldatud korterelamuteks. Vanimad sellised elamud pärinevad 17. sajandist, enamik aga 18. sajandi II poolest ja 19. sajandi algusest (Joonis 1
annaabi.ee 
