segakoor Soomest Seppo Murto juhatamisel ja Tallinna Kaarli Kiriku Kontsertkoor Mikk Üleoja juhatamisel. Kontsert algas ühislauluga - Cyrillus Kreegi seadega Eesti rahvaviisist ,,Mu süda ärka üles". Koorid kõlasid üldiselt ilusti, aga kuigi laulev koosseis oli suur, siis oleks oodanud ikkagi natuke vaiksemat pianot. Nüüd alustas oma kavaga Kaarli kiriku koor ja nende esimeseks teoseks oli Joonas Kokkoneni 5. osaline ,,Laudatio Domini". Selle puhul häiris mind natuke koori sopranirühm, kelle tämber oli väga kile ja ei sulandunud kogu ülejäänud kooriga. Koori plussiks oli ilus ja mahe aldirühm ja suur ja ilus forte. Järgmiseks kõlas Guillaume de Machaut ,,Kyrie". Selles teoses domineerisid mehed. Siin jäi vajaka erinevate häälte sisseastumiste täpsusest ja nende sisseastumiste välja kuulamisest, mida selle ajastu ajastu/helilooja muusika nõuab. Kontsert jätkus samuti missa osaga, seekord
Retoorika Antiikaegse liigenduse järgi oli kõnekunstil 3 kasutusala: kohtu-, poliitiline ja pidulik kõne. Kohtukõnesid pidasid Roomas hageja ja koostja toetajad (patronus, ka orator), pooled ise tavaliselt sõna ei võtnud. Poliitilisi kõnesid peeti senatis või rahvakoosolekul (contio), mille kutsus kogu magistraat, kes määras ka esinejad. Pidulik kõne oli zanrina vähem levinud, tavaliselt see oli matuse-, ülistuskõne (laudatio funebris). Kuulsaim kõnekunsti esindaja oli Marcus Tullius Cicero (106-43 eKr). „Cicero pole mitte inimese, vaid kõneknsti nimi,“ ütles Quintilianus enam kui sajand pärast Cicero surma, kui vahepeal moest läinud Cicero kõnekunsti hakati taas eeskujuks seadma. Tema arvas, et kolm peamised retoorika eesmärgid on õpetama, liigutama, vaimustama (docere, movere, delectare). Kõnekunsti oma teostes kasutati paljusid Rooma kirjanikud. Nende hulgas
Aamen. Rahu Jumal pühitsegu sind ja sinu lapsukest (teid ja teie lapsukesi) täielikult, ja kõik, mis teil on, vaim, hing ja ihu, olgu hoitud laitmatud meie Issanda Jeesuse Kristuse tulemiseks! -- Minge rahuga! + Aamen. Täisealise ristimine Täisealise ristimist toimetatakse pühapäeval peajumalateenistuses pärast kirikupalvet, milles on ristitava eest palvetatud; armulauapühal -- enne õhtusöömaaja laulu, armulauata jumalateenistuses -- enne aukiitust (Laudatio). RISTIMISTALITUSE KORD 1. Laul. 2. Jumala Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen. 3. ÕPETAJA kõne ristitavale ja kogudusele. 4. Kuulgem Jumala sõna ristimise jumalikust seadmisest meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi, selle väest ja tarvidusest. -- Nõnda ütleb Issand: (Lectio) Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal. Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida Mina teid olen käskinud
annaabi.ee 
